Vaese mehe KVM

13. veebruar, 2010 18:38 Sander

Uue arvuti ostuga tekkis see probleem, et järsku oli laual kaks ekraani, kaks hiirt ja kaks klaverit. Ja kuna peamise arvutina siiski kavas läpakat kasutada, siis ilmselge, et need aegajalt paralleelselt jooksevad. Suurt probleemi sellest nagu polnudki, kuvaritega sain hakkama, hiirtega samuti. Klaverid said aga probleemiks, kippusin tihti valesse klaverisse toksima. Nii võib aga parool kellegi chati lennata või Shift + Del + Enter valesse klaverisse sattuda.

Esimesena lahenes kuvarite probleem. Avastasin, et uus kuvar (iseenesest päris hea isend, võiks öelda, et isegi soovitan: LG W2453V-PF) toetab sisendit kahest (võib-olla isegi kolmest, sest HDMI porti polnud hetkel miskit susata) kohast korraga, seega läpakale VGA kaabel sappa ja arvutist DVI kaabel (mõlemad olid kuvariga kaasas) ning ühe nupuvajutusega sai siis sisendit vahetada. Läpakas asusgi suhteliselt halva nurga all ja nii võis kaela viltu vaadata.

Kõige suurem probleem oli alles, kaks klaverit. Vestluse käigus andis Rain aga viite sellisele lahedale asjale nagu Synergy. Tuleb välja, et see rakendus suudab hakkama saada ka Windowsi ja Linuxi koostöös.
Lühidalt sellest, kuidas asi toimib: ühes arvutis sead üles server-rakenduse ning teises klient-rakenduse. Liigutades kursorit üle ekraani serva, deaktiveerib see kõik aknad ning kursor ilmub teisele ekraanile. Vajadusel saab Scroll Locki kasutades kursori ka ekraanile lukustada. Vastavalt kursori liikumisele “liigub kaasa” ka klaviatuur.

Nüüd aga detailsemalt sellest, kuidas see tööle rakendada. Minu keskkond on järgmine: vasakut kätt läpakas Mandriva Linuxiga (server-rakendus istub seal) ning paremal lauaarvuti Windowsi/Linuxiga (klient-rakendus siis selles masinas).

Paigaldamisest ja seadistamisest:

  • Esiteks paigalda rakendused, Mandrivas on antud paki nimi synergy-plus (urpmi synergy-plus).
    Windowsi jaoks leiab paigaldaja siit.
  • Teiseks tuleb luua server-rakendusele konf (faili /etc/synergy.conf).
    Näide minu masinast:

    section: screens
    servermasin:
    klient:
    end
    
    section: aliases
    klient:
    192.168.11.3
    end
    
    section: links
    servermasin:
    right = klient
    klient:
    left = servermasin
    end
    
    section: options
    screenSaverSync = false
    end

    Lühidalt sektsioonidest: screens – selles sektsioonis tuleb ära kirjeldada käiku minevad masinad; aliases – selles sektsioonis tuleb ära kirjeldada klientide IPd, seejuures tuleb kasuks, kui klientidel on kindel IP (parim võimalus selleks on arvutile MACi järgi IP omistamine, seda saab teha ruuterist), muidu peab konfi tihti muutma; links – selles sektsioonis tuleb kirjeldada kuvarite paiknemine, antud juhul jääb servermasinast paremale klient ja vastupidi; options – selles sektsioonis saab määrata erinevaid sätteid, antud juhul on ekraanisäästjate sünkroniseerimine välja lülitatud. Täpsemalt saab seadistamisest lugeda siit.

  • Kolmandaks tuleb anda kõigile ligipääs konfi lugemiseks: chmod a+r /etc/synergy.conf.
  • Neljandaks tasub proovida, kas asjad toimivad. Selleks käivita server-rakendus võtmega -f: synergys -f, ning kui kliendiks on Windows, siis on võimalik kasutada nuppu Test (eelnevalt tuleb sisestada serveri IP). Linuxi kliendi puhul tuleb käivitada synergyc -f 123.123.123.123, kus viimane on serveri IP. Et Linuxis testimine katkestada, kasuta Ctrl + C.
  • Kui asjad toimivad, siis võib need Linuxis käivitada ilma võtmeta -f ning Windowsis vajutada nuppu Start.
  • Automaatseks käivitamiseks on Windowsis olemas vastavad nupud.
    Linuxi ja KDE puhul võib teha server-rakendusele viite kausta Autostart: ln -s /usr/bin/synergys ~/.kde4/Autostart/synergys.
    Linuxi klient-rakenduse puhul võib samasse kausta luua käivitatava faili järgmise sisuga:

    #!/bin/bash
    /usr/bin/synergyc 123.123.123.123

    kus 123.123.123.123 on siis vastavalt serveri IP.

Asja juures on küll mõned miinused (sisse logimiseks peab kasutama arvuti õiget klaviatuuri (pole suurem asi probleem, sest see on juhtmeta ning seega saab lihtsalt laualt sahtli visata); kui Windowsis viskab ette admini õigusi nõudva dialoogi, siis kaotab kursor liikumisvõime (elan ka üle, sest teine hiir on endiselt matil ja ei võta seal liiga palju ruumi)), aga need pole nii suured, et minna poodi KVMi ostma (jutt ju ikka vaese mehe lahendusest :P).

avatud tarkvara, linux | 2 kommentaari »

Soft RAID + LVM + sassis kettatähised

7. veebruar, 2010 23:11 Sander

Sain oma uue arvuti kätte. Esimesed mitu tundi kulus sellele, et Windows peale saada. Lootsin, et saan sellele RAID0’i moodustada, aga alates Vistast tähendab see mingisugusete dünaamiliste ketaste loomist ja seda kogu ketta ulatuses. Seega jäi ära, sest plaanis oli siiski dualboot teha. Sappa läks siis esialgu 64-bitine Mandriva 2010.0, aga kui kogu järgnevalt kirjeldatud kemplemisega olin hakkama saanud, siis tuli välja, et Wifi kaardi jaoks saab kasutada ainult ndiswrapperit ja sedagi ainult 32-bitises süsteemis, sest hetkel 64-bitise draiveri laadimine laseb kogu masina kokku (jess!). Mis siis ikka, Mandriva jäi 32-bitine. Aga nüüd sellest põrgust, mis ketaste RAIDi seadmisega vallandus.

Paigaldamisel oli kõik ilus, aga juba siis tundus, et kettatähised /dev/sde ja /dev/sdf ei kõla liiga optimistlikult. Nagu välja tuli, siis nii oligi. Taaskäivitus ja tulemuseks Volume group “blah” not found. Egas midagi, dual-iso rauda ja Rescue Mode’i abil rohtu otsima. RAID + LVM + Rescue Mode on ise juba paras peavalu. Vähemalt minul automaatne süsteemi /mnt kausta haakimine ei toiminud. Seega konsooli ja käsitsi järgmised käsud:

# modprobe dm-mod
# modprobe raid1
# mdadm --assemble --scan
# lvm2 vgchange -ay

Siis võib proovida rescue-gui kaudu kettad uuesti haakida. Seekord see õnnestus ja nüüd jäi üle süsteem chrootimiseks ette valmistada:

# mount -o bind /proc /mnt/proc
# mount -o bind /sys /mnt/sys

Ning siis chroot’i: # chroot /mnt/

Kuna tegelikult otsib süsteem bootimisel kettaid /dev/sda ja /dev/sdb alt, siis nüüd tuli see ka initrd’le selgeks teha. Seetõttu kõigepealt väiksed asendused /etc kaustas:

# grep -rsl "/dev/sde" |xargs sed -i 's/\/dev\/sde/\/dev\/sda/g'
# grep -rsl "/dev/sdf" |xargs sed -i 's/\/dev\/sdf/\/dev\/sdb/g'

(igaks juhuks tasub üle kontrollida ka /proc/mdstat info, võib juhtuda, et RAIDi array ei oma enam sama nime ja siis tuleb ka see grep’i ja sed’iga üle käia ning ringi muuta)

ja siis uus initrd:

# mv /boot/initrd-kerneli-versioon.img /boot/initrd-kerneli-versioon.img.bak
# mkinitrd -v -f --with=dm-mod --with=raid1 --with=ahci /boot/initrd-kerneli-versioon.img kerneli-versioon

Kui ka see õnnelikult tehtud sai, siis jäi veel igaks juhuks GRUB ära korrastada, selleks näppisin faili /boot/grub/device.map ja õpetust võib leida ka Pingviini vikist. Ma ei tea, kas see on vajalik, aga tahtsin kindel olla, et mu masin käima saab.

Nüüd teab igaüks ise, kuhu suunas palved saadab, olgu see siis Allah, päike või Joe Pesci. Palved saadetud, siis rebule (edasi võib palvetada ka rebu ajal, tuleb kasuks ;P).

Kui sest kellelegi teisele kasu pole, siis on vähemalt maha märgitud enda jaoks, üsna kindel, et läheb veel vaja. Pealtnäha võib tunduda lihtne, aga tegelikult võttis omajagu nokitsemist ja paar katset, et asi korralikult tööle saada.

avatud tarkvara, linux | Kommentaarid puuduvad »

Meie Edgar

29. jaanuar, 2010 17:36 Sander

* Edgar ei kanna käekella, ta ise otsustab, mis aeg on.
* Edgar mängis kord vene ruletti täielikult laetud relvaga. Ta võitis.
* Alkohol ei mõju Edgarile, alkohol ise jääb temast purju.
* Ei ole olemas evolutsiooniteooriat. On olemas nimekiri loomadest, kellel Edgar lubab elada.
* Edgari majal ei ole uksi, on ainult seinad, ta lihtsalt kõnnib neist läbi.
* Edgar ei söö mett. Ta mälub mesilasi.
* Edgar ei kanna kondoomi, sest Edgari eest ei saa ennast kaitsta.
* Edgari pulssi mõõdetakse Richteri skaala järgi.
* Farmi Gabriel ütles kord, et ta on maganud 22 000 naisega. Edgari jaoks on see vaikne teisipäev.
* Edgar suudab plaksutada ühe käega.
* Edgar on põhjus, miks haava lehed värisevad.
* Jeesus suutis veest veini teha, Edgar tegi vee, veini ja Jeesuse.
* Freddy Krueger näeb Edgarit oma õudusunenägudes.
* Edgar suudab jagada nulliga.
* Eelmistel kohalikel valimistel sai Vilja 5846 häält, nendest 1400 andis Edgar.
* Kui liikluspatrull Edgari kinni peab, siis üldjuhul pääseb politsei hoiatusega.
* Edgaril kulub 20 minutit, et ära vaadata saade “60 minutit”.
* Kui Reformierakond annab pensionäridele 500 krooni ja Keskerakond annab 500 krooni, siis Keskerakond on andnud rohkem kui Reformierakond.
* Edgar on ainuke inimene, kes suudab pöördukse pauguga kinni lüüa.
* Edgar on ainuke inimene, kes suudab uute objektide nurgakivi panemisel oma käejäljed kivistunud betooni suruda.

läbu | 1 kommentaar »

WordPress 2.9

4. jaanuar, 2010 16:03 Sander

Kuna Kakk WP2.9 tõlke ajakohastas, siis oli paras aeg ka enda kodukal mootor ära uuendada. Tundub, et läks taaskord muretult ja ka kõik pluginad paistavad töötavat. Eks lähipäevadel tuleb LPK sait ka ette võtta, seal ootab juba ka foorum tegelikult uuendamist.. Nii et suurem “pidu”!

avatud tarkvara, varia | Kommentaarid puuduvad »

Kriips alla 2009-le

31. detsember, 2009 23:55 Sander

Et siis hakkab otsa saama see aasta. Kui igasugune närve rikkuv poliittsirkus välja arvata, siis peab tunnistama, et on olnud üsna hea aasta. Kui masu nii mõjub, siis võiks egoistlikust vaatevinklist nii jäädagi 😛

Võtaks siis lühidalt kokku kõik selle hää, mis see aasta toonud on:

  • Veebruar – seminaritöö saab lõpuks valmis kirjutatud ja mõne aja pärast ka kaitstud – tulemusega konkurentsitult parim 😛
  • Märts – Firefoxi tõlge saab versiooniga 3.0.7 betast välja (yay!). Tööl lõpeb katseaeg..
  • Mai – seminaritööle jätkuks saab valmis kirjutatud ka lõputöö. Eelmise korteri omanik peab õigeks pind maha müüa ja seega tuleb kolida uude kohta. Takka järgi seni kindlasti ei kahetse.
  • Juuni – lõputöö saab kaitstud, küll mitte nii edukalt kui seminaritöö, aga siiski on paber käes ja 5 aastat koolipingi nühkimist lõpuks ära tasunud.
  • Oktoober – mõned kuud väldanud autokool saab ARKis eduka lõpu, Sander võib nüüd ka rooli keerata. Selleks vaja aga neljarattalist – ka see saab soetatud:
    M6
  • Detsember – kuna ID-kaardi utika jaoks Mandriva pakke ei genereerita, siis tuleb see töö enda peale võtta. Lisaks sellele oleks vaja need ka Mandriva repositooriumitesse saada. Detsembri keskel tagatakse selleks õigused ja Sander saab üheks Mandriva maintaineriks. Algul küll mentori käpa all ja suhteliselt väikse koguse pakkidega, mida hallata, aga kui see ID-utikas stabiilsemaks saab, küll siis hakkab ka pakke lisanduma.

Okei, ühe aasta kohta aitab ka, niigi juba tulemuslikum kui nii mõnedki eelmised. Head vana aasta lõppu ja et uus veel parem tuleks!

avatud tarkvara, elust ja olust, firefox, linux, varia | 3 kommentaari »

Mandriva + Pulseaudio + bluetooth kõrvaklapid

25. detsember, 2009 00:16 Sander

Tellisin endale mõned päevad tagasi sinihambaga klapid (Philips SHB6100/00). Ja nii muuseas tahtsin siis teada, et kas õnnestub need ka Mandriva ja Pulseaudioga tööle saada. Tuleb tunnistada, et nii vähemalt tunni guugeldasin ja nuputasin, et mis moodi see peaks õnnestuma, aga lahendus iseenesest osutus äärmiselt lihtsaks. Probleem tekkis sellest, et KDE4 ei paku endiselt sinihambaga seadmete ühendamiseks korralikku tööriista. Paaritamisel sain vastu hambaid, et minu klapid pole paaritamiseks sobivad. Peale seda hakkasingi otsima, et milliste käsurealiste tööriistadega siis sama asja ära lahendada saab, aga enamus lahendusi paistsid olevat ajast ja arust ning ei ühildund enam uute tööriistade võimalustega.
Lõpuks leidsin Mandriva foorumist viite, et ära kasuta KDE tööriista vaid paigalda Gnome oma ja paarita sellega. Saigi siis peale lastud pakk nimega gnome-bluetooth ning peale seda tuli vaid käivitada bluetooth-wizard ja klapid arvutiga “paari panna”.
Hetkega ilmus Pulseaudio seadistamise aknasse (pavucontrol) uus väljund.
Heli ümbersuunamine ühest väljundist teise toimub väga lihtsalt ja nö käigupealt.
Esmalt muidugi tabas mind halva üllatusena helikvaliteet, see oli midagi üsna halba ja sellega poleks kuidagi õnnestund muusikat kuulata. Väike guugeldamine näitas, et vaikimisi kipub Pulseaudio kasutama HSP/HFP režiimi, sest see on vajalik kahepoolseks sideks, ehk siis kõne tegemiseks, kus heli liigub arvutisse ja ka sellest välja. Antud režiimi kvaliteet on aga täpselt nii hea, et kõne tehtud saaks. Parema kvaliteedi saamiseks tuleks aga lülituda A2DP režiimi. Asusingi taaskord otsima, et kust konfimise failist selle lülituse teha saaks, kuni koperdasin kogemata Pulseaudio väljundite seadistamise kaardile. Ka see ringilülitus toimus käigupealt ja helikvaliteet paranes ikka tunduvalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui lootsin algul teha mingi viki juhendi (selgitamaks, kuidas kogu see värk toimima saada), siis tegelikult seal polegi midagi teha vaja, kõik töötab niigi. Üldiselt väga positiivne üllatus jõuluõhtusse.

Hääd pühade jätku!

avatud tarkvara, linux | Kommentaarid puuduvad »

Läbi huumori: Eestis on ilus elada

23. oktoober, 2009 08:41 Sander

On üks selline tegelane nagu Helle, kes aegajalt ikka postkasti huvitavaid kirju poetab. Täna avastasin siis sellise, mida ka siin jagaks 😛 Mitte et mulle ei meeldiks Eestis elada, aga selles kirjas on siiski mõned terad tõtt sees..

August

12.08 – Kolisime oma uude kodusse Eestis. Siin on nii ilus.
20.08 – Kõik on nii ilus. Ei suuda ära oodata aega mil saan lund näha.

Oktoober

14.10 – Eesti – kõige ilusam koht kogu maailmas. Lehtedel võib näha kõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oraanzide varjunditega.
21.10 – Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas ja nägin seal põtru. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõige imelisemad loomad kogu maailmas. See siin peab olema paradiis. Oeh kuidas ma seda paika armastan.

November

11.11 – Algab põdrajahihooaeg. Ma ei suuda ettekujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan, et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.
23.11 – Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on valge vaibaga kaetud. Kõik näeb välja nagu postkaardil. Läksime välja ja puhastasime trepi ning garaažitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahk mööda sõitis, pidime garaažitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Ma armastan Eestit.
24.11 – Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsu garaažist. Mulle meeldib siin.
25.11 – Veel lund. Ei saanud garaažist välja, ei saanud tööle. Siin on ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk.

Detsember

22.12 – Veel seda valget jama. Mul on villid kätel ja selg on ka haige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga kuni ma oma kühveldasime lõpetan. Lollpea.
25.12 – “Merry **** Christmas!” Veel külma lund. Kui ma peaksin selle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, et tapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, et seda kuradi jääd ära sulatada.
27.12 – Veel valget sitta läinud öösel. Olen kolm päeva toas kükitanud, väljaarvatud lumekühveldamine garaažiteel peale lumesaha möödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb lumme kinni ja pealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30cm lund võib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?
28.12 – See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter paska. Selline kogus ei sula kindlasti enne suve. Lumesahk jäi lumme kinni ja see värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidat laenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud, loopides minema kogu seda lund, mida ta mu majateele on lükanud. Ma peaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu tema lolli pead.

Jaanuar

04.01 – Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi toitu ostma ja üks kuradi põder jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10 000.- Need kuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, et kütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud.

Mai

03.05 – Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui ära roostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.
10.05 – Kolisin Floridasse. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusega inimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu Eesti!

läbu, varia | Kommentaarid puuduvad »

Las valimised alata!

4. september, 2009 09:08 Sander

Keskerakonna valimisreklaamis kõlava vastuse peale oskasin ma seni esitada ainult küsimuse, et kes lasi linna eelarve põhja.
Täna avastasin Readerist aga natuke edevamalt kujutatud küsimuse:

putin-savisaar

Ma ütleks, et seekord panid nad juba eos oma lööklausega puusse..

läbu, varia | 1 kommentaar »

Postimees Online kaotas poole oma nimest

10. juuli, 2009 12:09 Sander

Ma arvan, et tänane päev ei pea enam seletama, mida tähendab sõna “Online“. Postimees on õnneks enamusest oma veebist selle sõna kaotanud, sest tõesti – antud veebiväljaanne ei vääri enam seda nime.

Loen mina spordiuudiseid ja uudis saab otsa nii:

Kuidas põhjendasid FOTA esindajad oma käiku ning kuidas vastas neile FIA, loe reedesest Postimehest.

Ei teadnudki, kas nutta või naerda. Ühelt poolt kurb, et leidub veel nii arulagedaid otsuseid ja et need on langetatud innovatsiooniaastal. Teisalt aga ajab naerma, et keegi üritab masu (hakkab lähenema küll päpe’le) ajal sellise “nipiga” kasumit suurendada!?!

Postimees vist unustas ära, et üldise arusaama järgi peaks me nagu elama infoühiskonnas. Kui väga ma ka ei püüaks, siis ei mõtle ma kuidagi välja, kuidas sellises ühiskonnas müüb loosung “Loe tänaseid uudiseid homme!“. Antud teema puhul (FIA vs FOTA) võib homme juba olla toimunud 180 kraadi pööre ja see uudis on täiesti ajast ja arust.

Okei, see selleks. Roheline maailmavaade? Tundub, et nad pole vist kuulnud ka sellest. Mida kuradit ma teen kodus selle vanapaberi kuhjaga, mida ma vahel ei pruugi jõuda sirvidagi, rääkimata lugemisest?!? Koju tellin ma ainult ühte ajakirja ja sellegi lugemiseni jõuan harva (see ilmub kord kuus!).

Turundus- ja arendusosakond peaks seal asutuses tõenäoliselt tagasi valitama. Ilmselgelt pole neil inimestel nägemust või oskusi. Võib ju öelda jah, et asja ei saa kasutajapõhiseks teha, sest siis on üks kasutaja mitme inimese käes ära jaotatud. Aga kas ID-kaardist pole midagi kuuldud? Mobiil-ID? Tundmatud sõnad järelikult. Kui inimesel oleks võimalik osta veebiväljaande täiemahuline tellimus (millest on maha arvestatud kulud trükkimisele ja võib-olla ka transpordile kui selle eest makstakse) või tellida koju paberleht, siis kumma nad täna üldiselt valiks (Postimees teeb küsitlusi, aga nii elementaarset asja ei osatud oma kasutajaskonnalt küsida?!)?

Tegelt ärritaks mind ka nö kuutellimus, ma ei loe kõiki uudiseid ja ma ei pea õigeks nende eest maksmist. Aga nö uudiste krediit? Maksad 100/250/500, saad omal valikult 200/600/1500 uudist lugeda. Seda rahvas tõenäoliselt ostaks (miks mitte jälle neilt küsida?!).

Mis mulle endale kõige suuremat muret valmistab asja juures, on see, et mõni aeg tagasi Firefoxi tõlkides sai lokaliseerimise käigus nupu “Viimased uudised” alla lisatud just Postimehe uudised. Kui nad oma seatempu kiiresti tagasi ei võta, siis tuleb mul hakata muudatusi tegema ja üritada need ka 3.5-s sisse viia. Lihtne tegevus see pole, aga palju valikuvõimalusi just ei jäetud ka. Poolikutest uudistest kasutajad huvitatud pole. Hetkel meenub alternatiivina http://uudised.err.ee – kahjuks on nende heli- ja videomaterjal kujul, mida kõik operatsioonisüsteemid ilma komplikatsioonideta esitada ei suuda, nii et tegemist oleks jälle mõneti poolikute uudistega.

Ehk oskab keegi kommenteerida, millised uudisteportaalid veel mõistlikku sisu pakuvad? Ja kus ei lõhna selle järgi, et varsti sarnaseid arulagedaid otsuseit langetatakse.

Two things are infinite: the universe and human stupidity; and I’m not sure about the former.
– Albert Einstein

irin | 1 kommentaar »

10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks

5. juuli, 2009 20:08 Sander

Sellise pealkirjaga artikli leidsin ma juulikuisest [digi]st. Kuna artikli sisu mul mõned karvad püsti ajas, siis tahaks ka siinkohal seda üksipulgi kommenteerida.

Esiteks pealkiri. Sealt on ilmselgelt ära unustatud “algajat” ja tõenäoliselt on üleliigsed sõnad “kõige suuremat”, sest eks see ikka oleneb väga sellest, et millise mätta otsast parasjagu vaadata. Järgnevalt kommenteeritavaid punkte nii üldiselt kõigi Linuxi kasutajate selga tõmmata ei saa. Samuti jääb artiklist selline mulje, et selle on kirjutanud Linuxiga alles tutvust tegev kasutaja ja kasutatud on tõenäoliselt ainult Ubuntut.

Aga nüüd siis punktid ja minu kommentaarid neile:

1. Seitse venda … ja seitse veel!

Linuxi distributsioone on liiga palju, selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.

Eesti vanasõna ütleb, et ega küll küllale liiga tee. Jah, tõsi, !algajal! kasutajal võib pea segi minna küll. Omal ajal sai isegi päris mitmeid distrosi läbi proovitud. Nüüd juba aastaid Linuxit kasutades ei ole mul enam probleemi valiku tegemisel. Samuti tahaks siinkohal tsiteerida ühte DistroWatchi artiklit Linus Torvaldsiga:

DW: Do you think having so many distributions is a good thing? Should a collaboration effort exist for a single “new user orientated” distribution, or should new users just get used to the “Linux way”?

LT: I think multiple distributions aren’t just a good thing, I think it’s something absolutely required! We have hundreds of distros, and a lot of them are really for niche markets. And you need that – simply because different markets simply have different requirements, and no single distro will take care of them all.

Lühidalt kokku võttes – eks alguses tulebki proovida, et milline distro paremini sobib ja kiiremini soovitud eesmärgile viib. Riideid ostes proovid ka ju ühte ja teist, mitte ei lähe poodi, kus seinal ripub üks särk ja sellega tulebki leppida. Need ajad on möödas. (http://www.zegeniestudios.net/ldc/ – mõningaseks abiks neile, kes tõesti hädas.

2. Tere tulemast Terminali

Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti tobedad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida otsima.

Et kohe mitte midagi?! Andku autor andeks, aga päris huupi lahmida ka ei maksa. Viimased Linuxi distrod on juba sellel tasemel, et tavakasutaja saab enamuse vajalikust tehtud jäädes graafilise keskkonna piiresse. Jah, netist leiab üldiselt õpetusi, mis juhendavad konsooli/terminali kaudu asju lahendama. Aga see ei tähenda, et pole olemas võimalust seda ka graafiliselt teha. Käsurida kasutades võid lihtsalt kindlam olla, et kui käsud järjest sisse toksid, siis ei ole seda muret, et kusagil liideses jäi mingi vajalik linnuke märkimata. Samuti saab abistajale konsooli tagastatud veateate edastada ja nii on tunduvalt lihtsam abi anda kui nõmedaid ekraanipilte edasi-tagasi saates. Samuti huvitaks mind väga, et millised olid need ilmatu pikad konfiguratsioonifailid või käskude read. Autor pole tõenäoliselt Squidi või mõnda muud tõsisemat server-rakendust veel häälestada jõudnud, mis ta vaene inimene nende konfiguratsioonifailidega pihta hakkaks 🙁 Linuxi kasutaja (ehk siis minu enda) arvamus nendest failidest: need failid annavad täieliku kontrolli selle üle, mida rakendus teeb ja ei tee ja see on must-valgelt kirjas. Häälestamiseks pole ees mingi graafiline liides, mis pooltele neile ridadele oma nägemise järgi väärtuse annab ja sa ei saa seda kuidagi muuta.

Aga iriseks veel autori keelekasutuse koha pealt: kõik tähendab kõik ja mitte midagi tähendab mitte midagi, need on määratluse servad.

3. Jama mitme kuvariga

Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.

Jah, tuleb tunnistada, et see kuvarite probleem on juba päris vana. Siiski peab nentima, et edasiminek on olnud päris suur. Veel paar aastat tagasi töökaaslasele kahte kuvarit sättides tuli konfiguratsioonifaili käsitsi timmida ja siis kogu X uuesti laadida, et tulemust näha. Ja nii mitu korda proovides sai lõpuks mingi poolpiduse lahenduse kätte. Nüüd suve algul Linuxi kevadfestivalil tuli mulle suureks üllatuseks kui kergesti selle asja Mandriva all ära teha sai ja X’i ei pidanudki uuesti laadima. Kogu see kuvari tuvastamine ja muu tsirkus on Windowsi all suuresti ära tehtud videokaardi draiverite poolt. Enamus teavad, kuidas need draiverid Linuxi alla jõuavad. Ega üldiselt ametlikku tuge on ikka üsna vähe, nii et praegune tulemus on juba päris hea. Samuti ei pea ma seda nüüd kõige suuremaks probleemiks, sest palju ikka neid kasutajaid on, kes mitut kuvarit väga tihti kasutavad.

4. See pole pommikindel

Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline liides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.

Alati on ühes pundis ühenditega “kõik” ja “mitte midagi”. Pole olemas operatsioonisüsteemi, mis oleks kuulikindel ja püsiv kui kalju. Samas isiklik kogemus on näidanud, et kui tegemist pole just beta tarkvaraga, siis Linuxil jooksev kraam ebaõnnestub pigem seetõttu, et riistvaras on mingi kala sees. Tööl jooksis mul tööjaam juba teist poolaastat järjest, olles pideva koormuse alla mitmete rakenduste poot (s.h. Virtualboxis jooksev XP) – ja oleks rahulikult ka edasi jooksnud kui poleks voolukatkestus pilti eest viinud. Kui miski vajas aegajalt taaskäivitamist, siis oli see Skype – pole aga kahjuks tegemist avatud tarkvaraga, nii et rakenduse parandamine jääb nende teha. Üldiselt on sellega kuidas kunagi, aga endal on peamiselt kokkujooksmised tekkinud just jampsivast riistvarast või alles arenduses olevast tarkvarast.

5. Heli ja pilt pole Linuxi jaoks

See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.

Vot ei oska kahjuks antud fakti ei kinnitada, ega ka mitte ümber lükata, sest ei ole antud rakendusi väga tihti vaja läinud ja oma nikerdamised olen nikerdatud saanud ka sellega, mis olemas. Küll aga võtaks kahtluse alla, kas see on üks 10-st suurest jamast nüüd. Jama oleks siis kui Linux ei suuda heli ja pilti esitada, aga kui korralikud koodekid olemas (nt win32-codecs nimeline pakk), siis pole esitamisega üldiselt mingeid probleeme. Ühesõnaga natuke mageda maitsega jama artiklisse sokutatud.

6. Milleks kasutajaga suhelda?

Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.

Pole ammu ükski ketas täis saanud, aga nii palju kui olen märganud, siis selle jälgimiseks peaks ikka rakendused olemas olema. Võimalik, et tõesti mõni neist siis parasjagu magas maha teavitamise. Muidugi konkreetse ketta probleemi puhul saab töölauale igasugu vidinaid paigutada, mis ka ketaste täituvust näitavad, et juba varakult märgata, et hakkab täis saama. Inimene peab ikka ise ka natuke mõtlema, kõike ei saa arvuti ette ja taha ära teha 😛 (otsi lolli, kes vabandust ei leia eksole :D). Siiski üldiselt pean ma pigem positiivseks seda, et iga asja peale ei teki mingi popup nagu Windowsis. Enamasti tahad sa sellest ikka kiiresti ekraaninurgast lahti saada.

7. Teelt kõrvale ära pööra

Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsal riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.

Ma nüüd ei saa päris hästi sellest punktist aru, pigem on siin mõeldud seda, et uuema riistvaraga on probleeme, mitte selle vanemapoolsega. Aga no mis sa teed kui riistvaratootjad ei näe Linuxit veel turuna. Läbi ussi teatud organi neid vidinaid ja muid seadmeid (nende rikkumise riskiga) tööle häkkida ja neile draivereid luua – see on teadus, mida oskavad üsna vähesed ja seetõttu läheb ka aega, et sellised seadmed tööle hakkaks. Eks ta jama on, aga näpuga näidata tuleb riistvara tootjate poole.

8. Mis toimub Flashiga?

Võib-olla see on üksikjuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.

Jah, tõsi ta on, et Flash on Linuxi all natuke tuimem kui Windowsi all, aga no see vahe pole nüüd nii suur. Näpuga saab muidugi näidata Adobe poole, sest viimastel andmetel tegeleb Flashi plugina arendamisega Linuxile vist ainult käputäis inimesi kui mitte öelda ainult üks arendaja. Kuna tegemist on jälle kinnise koodiga, siis vabavaralisi alternatiive üritatakse küll luua, aga juba eos ei saa sealt head nahka tulla.

9. Tarkvara installimine

Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.

“Installimine” on selline tore sõna. Kandus Windowsist üle meie keelde ja on ka päris viisakalt ära juurdunud. Vanaemale ütleb aga täpselt mitte midagi. Võiks ju üritada siiski tarkvara paigaldada, mitte installida. See selleks 😛 Nagu juba eelpool mainitud sai, siis Linuxit olen kasutanud juba mõnda aega. Olen ka algajaid kasutajaid seejuures päris omajagu aega aidanud. Sagedane probleem on see, et vaadatakse mööda pakihaldurist ja asutakse kompileerima rakendust, mille paigaldamiseks oleks vaja kõigest avada tarkvara paigaldamise tööriistad ja see varamust üles otsida. Valmis kompileeritud pakke on kümnetes tuhandetes, olenevalt distrost mõnel vähem, mõnel rohkem, aga nende aastate jooksul, mil ma Linuxit kasutanud olen, on tarkvara kompileerimist vaja läinud pigem üsna harva (juhul kui mõne haruldase vidina draiverit pole varamusse kaasatud jne). Ja isegi kui antud tarkvara pole varamus, siis üldiselt on võimalik Google kaudu leida juba valmis kompileeritud pakk.

Windowsi kasutajatele on aga selgeks tehtud, et Linuxis peab kõike kompileerima ja seetõttu vist ka esimese asjana seda tegema asutakse. Võiks aga natuke laiemalt asjale vaadata 🙂

10. ATI kaardiga külmas ja näljas

Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.

Nojah, juhtus küll nii, et mõned kasutajad jäeti lageda taeva alla, aga ma ei tähtsustaks seda probleemi üle. Üldiselt läheb see punkt kokku 3., 5., 7. ja 8. punktiga – ehk siis suur firma ei pea Linuxi kasutajaskonda veel turuks ja asjad pole toetatud nii nagu peaks. Need toeta jäänud ATI graafikakaardi kasutajad pole ju ainsad, ka uuemate Inteli kaartide kasutajatel muresi jagub.

Kokkuvõttes jääb kogu see artikkel natuke pinnapealseks ja ühe inimsese keskseks. Natuke asjalikumad jamad on kirja saanud Pingviinis. Aga eks sealgi leidu ülepakutud punkte.

Ka on artiklist välja jäänud üks eriti just eestlasele oluline “jama”. Selleks on litsents, mille all enamus vabast tarkvarast välja lastud on. Tänu sellele “jamale” pole kasutajal õigust kedagi süüdistada 😛 Tsiteeriks siinkohal ka vastava punkti nt GPLv3 litsentsist:

15. Disclaimer of Warranty.

THERE IS NO WARRANTY FOR THE PROGRAM, TO THE EXTENT PERMITTED BY APPLICABLE LAW. EXCEPT WHEN OTHERWISE STATED IN WRITING THE COPYRIGHT HOLDERS AND/OR OTHER PARTIES PROVIDE THE PROGRAM “AS IS” WITHOUT WARRANTY OF ANY KIND, EITHER EXPRESSED OR IMPLIED, INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, THE IMPLIED WARRANTIES OF MERCHANTABILITY AND FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE. THE ENTIRE RISK AS TO THE QUALITY AND PERFORMANCE OF THE PROGRAM IS WITH YOU. SHOULD THE PROGRAM PROVE DEFECTIVE, YOU ASSUME THE COST OF ALL NECESSARY SERVICING, REPAIR OR CORRECTION.

Need kaks viimast lauset on mu lemmikud sellest litsentsist ja vastavad ka kõigile jamadele ja kobinatele, mis vaba tarkvaraga seotud 🙂

avatud tarkvara, irin, linux | 12 kommentaari »

« Eelmised postitused Järgmised postitused »