Kui natuke mõelda, siis ei ole palju jaburamaid asju, kui elementaarsete asjade patentimine seda on. Järgnevalt panen siia üles kaks videot, mis mõlemad toovad välja patentimise jaburad ja magedad küljed. Innovatsiooni-pidurid patentijad võivad neid nautida, mõne teise paneb loodetavasti mõtlema.

Kes soovib videot parema kvaliteediga alla laadida, siis võib seda lahkelt teha sellelt aadressilt.

Teine video räägib sellest, kuidas asjad patentimiseta palju paremini töötavad.

Kellele viimane video meeldis, siis aadressilt http://www.ted.com leiab häid ideid ja mõtteid küll ja veel, soovitan!

Antud postituse peamine eesmärk on enda jaoks kirja panna, et millal antud isend soetatud sai. Vahel kipuvad need asjad ununema ja hea, kui kuskil kirjas on.

Aga samas on see ka minupoolne soovitus, kui keegi soovib endale “nutikat” hankida. Hetkel on ta küll alles nö läbiproovimise faasis, aga sellegi poolest olen üsna rahul. Eks lähipäevadel saab teda veel proovile pandud ja kes teab, ehk kirjutab ka siia, et kuidas ta millegi jaoks kasulikuks osutub.

Seni kaks linki, kust leiab täpsemad ülevaated asjast, sest ise olen ma natuke laisk, et pikemalt seda kõike ümber nämmutada: link1, link2.

Sain oma uue arvuti kätte. Esimesed mitu tundi kulus sellele, et Windows peale saada. Lootsin, et saan sellele RAID0’i moodustada, aga alates Vistast tähendab see mingisugusete dünaamiliste ketaste loomist ja seda kogu ketta ulatuses. Seega jäi ära, sest plaanis oli siiski dualboot teha. Sappa läks siis esialgu 64-bitine Mandriva 2010.0, aga kui kogu järgnevalt kirjeldatud kemplemisega olin hakkama saanud, siis tuli välja, et Wifi kaardi jaoks saab kasutada ainult ndiswrapperit ja sedagi ainult 32-bitises süsteemis, sest hetkel 64-bitise draiveri laadimine laseb kogu masina kokku (jess!). Mis siis ikka, Mandriva jäi 32-bitine. Aga nüüd sellest põrgust, mis ketaste RAIDi seadmisega vallandus.

Paigaldamisel oli kõik ilus, aga juba siis tundus, et kettatähised /dev/sde ja /dev/sdf ei kõla liiga optimistlikult. Nagu välja tuli, siis nii oligi. Taaskäivitus ja tulemuseks Volume group “blah” not found. Egas midagi, dual-iso rauda ja Rescue Mode’i abil rohtu otsima. RAID + LVM + Rescue Mode on ise juba paras peavalu. Vähemalt minul automaatne süsteemi /mnt kausta haakimine ei toiminud. Seega konsooli ja käsitsi järgmised käsud:

# modprobe dm-mod
# modprobe raid1
# mdadm --assemble --scan
# lvm2 vgchange -ay

Siis võib proovida rescue-gui kaudu kettad uuesti haakida. Seekord see õnnestus ja nüüd jäi üle süsteem chrootimiseks ette valmistada:

# mount -o bind /proc /mnt/proc
# mount -o bind /sys /mnt/sys

Ning siis chroot’i: # chroot /mnt/

Kuna tegelikult otsib süsteem bootimisel kettaid /dev/sda ja /dev/sdb alt, siis nüüd tuli see ka initrd’le selgeks teha. Seetõttu kõigepealt väiksed asendused /etc kaustas:

# grep -rsl "/dev/sde" |xargs sed -i 's/\/dev\/sde/\/dev\/sda/g'
# grep -rsl "/dev/sdf" |xargs sed -i 's/\/dev\/sdf/\/dev\/sdb/g'

(igaks juhuks tasub üle kontrollida ka /proc/mdstat info, võib juhtuda, et RAIDi array ei oma enam sama nime ja siis tuleb ka see grep’i ja sed’iga üle käia ning ringi muuta)

ja siis uus initrd:

# mv /boot/initrd-kerneli-versioon.img /boot/initrd-kerneli-versioon.img.bak
# mkinitrd -v -f --with=dm-mod --with=raid1 --with=ahci /boot/initrd-kerneli-versioon.img kerneli-versioon

Kui ka see õnnelikult tehtud sai, siis jäi veel igaks juhuks GRUB ära korrastada, selleks näppisin faili /boot/grub/device.map ja õpetust võib leida ka Pingviini vikist. Ma ei tea, kas see on vajalik, aga tahtsin kindel olla, et mu masin käima saab.

Nüüd teab igaüks ise, kuhu suunas palved saadab, olgu see siis Allah, päike või Joe Pesci. Palved saadetud, siis rebule (edasi võib palvetada ka rebu ajal, tuleb kasuks ;P).

Kui sest kellelegi teisele kasu pole, siis on vähemalt maha märgitud enda jaoks, üsna kindel, et läheb veel vaja. Pealtnäha võib tunduda lihtne, aga tegelikult võttis omajagu nokitsemist ja paar katset, et asi korralikult tööle saada.

Kuna Kakk WP2.9 tõlke ajakohastas, siis oli paras aeg ka enda kodukal mootor ära uuendada. Tundub, et läks taaskord muretult ja ka kõik pluginad paistavad töötavat. Eks lähipäevadel tuleb LPK sait ka ette võtta, seal ootab juba ka foorum tegelikult uuendamist.. Nii et suurem “pidu”!

Meitemaalt on siis meeldivat liikumist taaskord RISO poolt kuulda. 9-nda jaanuari seisuga on üllitatud esimene mustand (versioon 0.1) sellisest asjast nagu seda on Avatud tarkvara raamistik. Soovitaks kõigil tarkvarast ja arvutitest vähegi huvi tundvatel tegelastel seda lugeda. Seletab lahti esiteks nii mõnedki mõisted, mida võib-olla seni ei mõisteta nagu võiks ja teiseks omab nii mõndagi asjalikku punkti, mis meie M$-osariigis ehk isegi täide viia õnnestub. Üldiselt küll vaadatakse meie riigivärgis sellistest raamistikest veel külma närviga mööda, aga ehk tuleb ka siinmail kunagi avatud tarkvara hindav valitsus nagu seda praegu juhtus USAs.

See ongi siis see teine pool millest kirjutada tahtsin.. 20. jaanuaril sai siis maailm nö uue valitseja (Change has come to America – uus Valge Maja veebilehtki tundub viks ja viisakas). Aga pigem tahtsin ma tähelepanu pöörata sellele, et Obamal on tõsised plaanid võtta kasutusele võimalikult palju avatud tarkvara ning seeläbi teha ka riigijuhtimist läbipaistvamaks. Üks tsitaat ka eelnimetatud artiklist (kus muuseas on Obamat nimetatud kui Open source President):

“The concept of open source is going to become an undercurrent to almost everything this administration does,” declared the OSI’s Michael Tiemann.

Viimastel aastatel olen ma USAt pidanud üheks viimaseks riigiks, kellelt poliitilise poole pealt kuidagi õppust võtta, aga nüüd hakkan ma tõesti mõtlema, et muutus on ehk kohale jõudmas. Vast on sellest ka muul maailmal midagi õppida ja miks mitte ka meie riigil (majanduslikke olusi arvestades oleks viimane aeg süveneda sellesse avatud tarkvara raamistikku ja leida võimalusi, kuidas kulud kokku tõmmata).

Ja siis korra tagasi RISO juurde. Võtame mingi suvalise lehe RISO lehelt, näiteks Rakendusplaan 2009-2010, mida näeme me artikli all? Antud dokument on saadaval formaatides .rtf, .odt, .pdf – mida saab hing veel tahta! Tublid, jätkake samas vaimus, 5+.