Viimasel ajal sai siin üsna aktiivselt jälgitud, et mis teispool suurt lompi toimub. Isegi eile öösel kolmeni sattusin CNN’i pealt valimiste tulemusi jälgima. Algul jõudis juba kahtlus sisse pugeda, et kas ameeriklased saavad oma suurest rassismiprobleemist üle või jääb see ainult lootuseks. Kui kell 8 hommikul korra uudiseid tsekkasin, siis tabas positiivne emotsioon – Obama oli võitnud ja seda mitte väikse edumaaga, vaid ikka üsna korralikult. Hea oli vaadata, et ka ameeriklased ise olid selle üle üsna õnnelikud ning ka üle maailma on järelkaja pigem positiivne olnud. Eks ole 20-ndast jaanuarist edasi näha, mis järgmise nelja aasta jooksul juhtuma hakkab. Ees saavad olema rasked ajad, kuid loodan kõige positiivsemat. USAst siiski sõltub ka väga palju muus maailmas toimuvast, hea algus on muudatustele tehtud, ehk tuleb ka vääriline lõpp..
Yeah! Täna on nagu väikest viisi pidupäev minu jaoks. Kõvasti vaeva on nähtud ja lõpuks hakkab asi vilja kandma. Päev algas järgmise bugi kommentaariga Mozilla Bugzillas:
Dear Sander:
As you may know, code freeze for the release of Firefox 3.0.4 is tomorrow (October 24, 2008). We would like to include et as a beta version in this minor update. Part of this process is getting a confirmation that you would like to do this. Can you please respond to this bug that you would like to opt-in for this release? We just want to confirm that you are OK with this decision.
Congratulations on all the hard work! We are excited to move you into beta for this release.
Best regards,
Seth
See tähendab siis üldiselt seda, et järgmise Firefoxi versiooni (3.0.4) puhul peaks nende kodukale ilmuma ka võimalus tõmmata antud versiooni eestikeelsena. Seni on olnud selle jaoks keele pakk ja see pole olnud just kõige mugavam viis asju ajada. Nüüd aga peaks saama juba kasutada lokaliseeritud paigaldajat ja loodetavasti töötavad ka edasised uuendused viiele.
Samuti sai natuke vaeva nähtud versiooni 3.1 kallal ja täna õnnestus Mozilla inimeste abil ka esimene keele pakk sellele kokku “keevitada”. Loodetavasti saab antud versiooni väljatulekuks juba eestikeelse versiooni betast välja, see oleks eriti cool.
Samuti sai algatatud ka bugi selleks, et Thunderbird 3 jõuaks umbes samale tasemele, kus on Firefox praegu. Kõvasti tööd veel, aga loodetavasti tasub ka see end ära 🙂
Mõtlesin, kas kirjutan sellest või ei kirjuta. Vahepeal juba jäi sinna paika, aga siis mõtlesin, et ikka võiks selle teema kirja panna. Ise viimasel ajal just seda aadressi kasutama hakanud ja miks mitte siis lahti kirjutada, et kuidas seda nii tööle saada. Õigupoolest on tegemist vaid aliasega, mis enda taga postkasti ei oma, seega saab selle aadressiga ainult kirju edastada mingile teisele aadressile ja tänasel päeval arvan, et Gmail on selleks parim teenus.
Et enda @eesti.ee aadress tööle rakendada, selleks tuleb sisse logida riigiportaali eesti.ee. Peale sisse logimist tuleb üles leida link Kodanikule. Kui see leitud, siis järgmisel avaneval lehel peaks olema sektsioon Riigiportaali teenused kodanikule, mille all leidub link Ametlik e-post (@eesti.ee).
Avanenud lehelt saab endale luua e-posti konto (kui see pole juba olemas) ning seejärel tuleb liikuda kaardile Minu aadressid. Antud kaardi alt tuleb liikuda järgmise kaardi alla, mille nimeks siis eesnimi.perenimi@eesti.ee. Järgmiseks tuleb siis lisada edasisuunamise (gmaili) aadress ning salvestada. Peale seda saadetakse kinnitus edasisuunatavale aadressile ning kui kirjas märgitud toimingud täidetud ja suunatav aadress aktiivne, siis peaks selle poolega kõik korras olema.
Et nüüd ka Gmailist saaks @eesti.ee aadressi alt kirju saata, selleks tuleb avada Seaded ning sealt leht Kontod. Peale seda kui teine e-posti aadress kirjade saatmiseks lisatud ning vastavad kinnitusmeetodid läbitud, tuleb kontrollida, et @eesti.ee aadress oleks ka märgitud vaikimisi kirja saatmise aadressiks, siis tekib ka kirja koostamise aknasse valik, et millise aadressi alt soovid kirja saata (muul juhul minul seda valikut ei tekkinud).
Ja üldiselt nii lihtne ongi, saab kasutada Gmaili suurepärast e-posti teenust ning samal ajal saada/saata kirju läbi @eesti.ee aadressi.
Miks @eesti.ee aadress veel hea on? Tegelikult väga lihtsalt põhjusel – kui ühel hetkel enam näiteks Gmaili või mõne muu teenusepakkuja teenus ei meeldi, siis ei pea hakkama looma uut e-posti aadressi ning seda sõprade-tuttavate seas levitama, vaid võib lihtsalt suunata @eesti.ee aadressile tulevad kirjad mingile muule aadressile mingi muu teenusepakkuja juures ning kirjad tulevad sellest olenemata kohale 😉
Your result for The Who Would You Be in 1400 AD Test…
The Knight
You scored 21% Cardinal, 44% Monk, 47% Lady, and 65% Knight!
You are the hero. Brave and bold. You are strong and utterly selfless. You are also a pawn to your superiors and will be lucky if you live very long. If you survive the Holy wars you are thrust into you will be praised for your valor and opportunities both romantic and financial will become available to you.
Siis jääb ehk vähemaks inimesi, kes on vene massimeedia levitatud “faktide” õnge läinud. Antud arktiklis räägivad asjatundjad ja lisaks ka asjaosalised ise.
Ei teagi, kumb oli suurem sündmus. Meeldivaid ja meeldejäävaid emotsioone tekitasid mõlemad kuhjaga. Alustaks siis vast kronoloogiliselt.
Kuna ma olin üsna kindel, et Kanter medali ära toob, siis ei kavatsend ma seda oodata kontoris, vaid sõitsin edasi töötama koju ja jälgisin otseülekannet nagu kord ja kohus. Kõigi oodatud kuldmedal tuli ära ja emotsioonid olid laes.
Kui tööl veel mõtlesin, et kas minna laulupeole kohale või vedeleda kodus tugitoolis ja vaadata asja sealt, siis VÄGA HEA, et ma viga ei teinud ja ikka end kohale vedasin. Kooli juurest sai üliõpilaste rongkäiguga asutud teele lauluväljakule ja kuigi vahepeal jäin Hannesega mereäärde juttu ajama, siis kell 9 olin alguseks kohal nii nagu peab. Näidati veel suurelt ekraanilt ETV uudiseid Gerdi saavutusest ja rahvas saatis seda kõike metsiku aplausiga. Meeleolu oli sõbralik ja rahumeelne, kuna alkoholi kohapeal ei müüdud ja sisse kaasa tuua ka otseselt ei lubatud, siis enamus rahvast olid ikka peamiselt kained. Mõni tuterdaja sattus ka rahva sekka, aga kogu selle emotsiooni juures ei häirinudki väga. Laule jagus ja üritus venis isegi üle lubatud kuue tunni.
Esmane arvamus oli see, et vaevalt, et sinna väga palju rahvast viitsib end kohale vedada, siiski eestlased ju. Aga ma eksisin suurelt, kui Postimees kirjutab, et kohal oli umbkaudu 70000 inimest, siis kohalolijad arvasid selle numbri siiski isegi 100000-ni ulatuvat. Terve lauluväljak oli ikka pungil rahvast täis ja mida aeg edasi, seda rohkem rahvas end käima tõmbas ja seda valjemalt kostusid laulud. Võimas oli, tõsiselt!
Et mitte mainimata jätta, siis lehvis ka palju Gruusia lippe ja selle üle oli üsna hea meel – “Ei ole üksi ükski maa!”
Haigete ja puudega laste pikemaks taastusraviks on praegu võimalusi liiga vähe. Lapsed, kes on läbi elanud õnnetuse või põevad kroonilist haigust vajavad tervise tagasitulekuks rohkem füsioteraapiat ja muude ravi toetavate spetsialistide abi.
Ühesõnaga mõtlesin, et võtan ka osa sellest projektist ja seadistasin püsikorralduse, mis iga kuu natuke raha nende poole teele paneb. Loodetavasti kasutatakse seda raha õige eesmärgi ette.
enne jaanipäeva mingi hetk Tele2 helistas ja uuris, et kas on soovi minna tasuta vaatama Tallinna Linnateatri poolt esitletavat projekti Tagasi Vargamäele, ehk siis kõik “Tõe ja õiguse” osad lavaversioonidena.. pikalt ei mõelnud ja võtsin piletid vastu, kes ikka kingitud hobuse suhu vaatab.. eeldasin, et kui ise ei jõua, siis keegi ikka leidub, kes piletid vastu võtab
nüüd nädala alguses Anxiga suheldes mingi teema jätkuks tegin ettepaneku, et võiks ju ära käia.. mõeldud-tehtud..
õnnestus siis näha ära tükk “Wargamäe Wabariik”.. etendus ise oli üle kahe tunni koos pausiga ja õnneks sellel ajal vihma ei sadanud.. üldiselt jäin üsna rahule, ainult lõpp tundus natuke kuiv, aga seal võis olla ka mõjuteguriks õhtune jahedus, kangeks muutuv tagumik ja pikad monoloogid..
samas tunne oli selline nagu loeks raamatut.. ja üle pika aja sai end natuke kultuurselt karastatud ka.. viimast korda mitte ei mäletagi..
pole veel endal sellist probleemi olnud, aga ema hakkas kurtma, et kui ta mingi faili lahti võtab, ntx mõne openoffice’i dokumendi, siis kuvatakse talle ainult
“This body part will be downloaded on demand.”
peale seda nimetatakse dokument ümber ja kogu ooper..
et antud probleemist mööda saada ja et dokumendid avaneks ka ilma selleta, et nad arvutisse salvestama eelnevalt peaks, siis tuleb about:config’is üles otsida järgmised seaded:
tõenäoliselt on nende mõlema väärtus ‘true’, kuid et failid avada saaks, siis tuleb see ümber lülitada väärtusele ‘false’ ja edaspidi peaks olema muretu, failid avanevad nii nagu peab 🙂
5. november, 2008 18:40 
Sander 
