Hmm, kõrghariduse lõhna tunnete? Mina juba tunnen Peab küll veel 18. juunini ootama, et selle va paberi ka kätte saaks, aga muidu sai eile töö ära kaitstud. Nimeks sai see “Alternatiivlahendus Windows Home Serverile: Linuxi-põhine kodune võrguserver” ja kuigi ei jõudnud ma küll tervikliku lahenduse väljatöötamiseni, siis loodan ma ühel päeval asja ka nii kaugele saada. Miks mitte näiteks Estobuntu arendajate abiga luua Estobuntu koduserver

Eks aeg annab tunda, kas praegusele kraadile ka lisa tuleb. Ise seda küll loodan, kuid samas olen kindel, et mitte veel sellel sügisel.. Natuke tahaks puhata ka.

Viimati sai siis miskit kirja pandud päris ammu aega tagasi. Vahepeal on ajaga üsna kitsaks läinud. Palju tööd ja palju muid asju. Aga võiks siis väikse vahekokkuvõtte teha.

Kõigepealt Firefoxist.. 3.5 on ukse ees. Veel täna sai päris mitmeid vigu parandatud (esimene laine ja teine - tänud Marekile ja Merikesele ;)). See peaks ka jääma viimaseks osaks Firefox 3.5-e juures. Juuni alguses peaks ilmuma RC1 ning siis on näha, kas tuleb veel eelväljalaskeid või järgneb lõplik versioon. Ootan põnevusega.

Kui natuke isiklikuma poole pealt valgustada, siis kevad on üsna kiire aeg olnud. Peale seminaritöö kirjutamist jõudsin mõttele, et peaks siis juba ka selle lõputöö ära kirjutama ja nii sai ka tehtud. Eks juuni algus näitab, kas saan selle ka ära kaitstud. Ka tööd on päris palju olnud. Ja et nende asjade kõrvale vaba aega ei jääks, siis tuli veel kolimine ka ette võtta, sest korteri omanik arvas heaks elamispind müüki panna. Siinkohal tuleb muidugi ausalt ära öelda, et ega kahju küll ei ole, sest uus korter on ikka kõvasti paremas asukohas ning loomulikult ka paremas seisukorras. Kui arvestused väga mööda pole, siis lisaks veel ka odavam

Üks projekt on veel ette võetud, aga sellest hetkel pikemalt ei pajataks, see võiks enne hakata progressi näitama, siis ehk saab ka natuke ses osas infot anda.

Koolitöö käigus sai kirja pandud natuke tarkvara tõlkimise ajaloost Eestis ja samuti infot selle kohta, kuidas Firefoxi tõlge on nii kaugele jõudnud kui see praegu seda on. Pead ei saa anda, et kõik selles töös olev on 100% õige, aga kui kellelgi on lisateadmisi või parandusi kirjapandu osas, siis võib kindlasti selle info lisada kommentaaridesse.

Töö pealkirjaks sai Vaba tarkvara tõlkimine Eestis Mozilla Firefoxi näitel. Head lugemist

Pikalt ei viitsi kirjutada. Bugzilla kommentaar räägib enda eest:
— Comment #5 from Staś Małolepszy :stas <stas AT mozilla.com> 2009-03-06 06:22:32 PST —
Estonian moved out of beta in 3.0.7. Closing this bug. Thanks to all for all the work!
Tõmmata saab siit.

Minupoolsed tänud kõigile neile, kes selle aja jooksul viitsisid kaasa aidata! Alustatud sai ju juba 2006-nda aasta novembri lõpus

Tead, et hispaania keeles on nimisõnad kas mees või naissoost?

Aga sõna “arvuti” pole veel otsustatud, kas see on mees- või naissoost… kuid ühel keeltekursusel pandi poisid ja tüdrukud eraldi rühmadesse ja lasti neil otsustada, kas see peaks olema mees- või naissoost ning oma otsust põhjendama.

Mehed otsustasid, et arvuti peab kindlasti olema naissoost “la computadora”, sest:
1. Tema sisemist loogikat ei mõista keegi peale tema looja;
2. Seda keelt, mida ta kasutab teiste arvutitega suhtlemiseks, ei mõista mitte keegi muu;
3. Iga sinu pisimgi viga salvestub püsimällu, kust seda vajalikul hetkel kätte saab;
4. Niipea kui oled ühe endale välja valinud, saab selgeks, et vähemalt pool palka kulub tema lisavidinate peale.

Naised aga jõudsid otsusele, et arvuti on mõistagi meessoost, “el computador” või “el ordenador”, sest:
1. Ta teeb kõike, mida soovid, kui vaid oskad õigele nupule vajutada;
2. Temas on tohutul hulgal seosetut informatsiooni, aga oma peaga mõtelda ikka ei oska;
3. Ta on mõeldud sinu elu kergendamiseks, aga vähemalt pool aega ta teeb seda raskemaks;
4. Niipea kui oled ühe endale välja valinud, saab selgeks, et oleks sa natuke kauem oodanud, oleksid parema mudeli saanud.

Keegi ei tea kui palju oli sedeleid hääletuskastides enne seda kui inimesed said sinna juurde panema hakata. Küll aga otsustas Tõnu Samuel logida seda tegevust, mis toimus internetis. Tema logi leiab siit. Logi küll leiab erinevuse (vaata tulpa diff) koguhäälte muutuses, kuid otsustasin seda natuke täiendada ja lisada erinevused ka poolt ja vastu häälte osas. Täiendatud logi saab siit. Tähelepanu siis pöörata kahele viimasele tulbale, kus esimene loendab erinevust eelmise poolthäälte seisuga ja teine erinevust eelmise vastuhäälte seisuga. Esimene huvitavam “kontode” liikumine toimub 16:29 17.02.09 ja sealt edasi siis korduvalt nii.

Lihtsam on ehk fail alla salvestada ja avada Excelis või siis OOo Calcis. Kodeeringuks märkida utf-8 ja eraldusmärgiks tabulaator.

See on Savisaare ja keskerakonna arusaam demokraatiast! (Aga millal viimati Savisaar kaotust tunnistas?)

1. Iga mängija peaks osalemiseks omama oma, isklikku, varustust. Enamikel juhtudel ühte keppi ja kahte (2) palli.
2. Mäng peab toimuma väljakuomaniku teadmisel ja nõusolekul.
3. Väljakuomanik peab tutvuma mängija varustusega enne mängu algust, et pärast ei oleks pretensioone.
4. Et saavutada häid tulemusi, peab olema kepil jäik vars. Väljakuomanikul on õigus kontrollida varre jäikust enne mängu algust.
5. Väljakuomanikul on õigus määrata piirangud varre pikkusele, et hoiduda väljakule tehtavatest kahjustustest.
6. Erinevalt väljas mängitavale golfile, on magamistoagolfil peaeesmärgiks saada kepp auku, samal ajal palle väljas hoides.
7. Üks mängu tähtsamaid reegleid nõuab, et mängija peab suutma oma keppi nii palju kordi aukku torgata, et väljakuomanik rahule jääks, sest vastasel korral võidakse mängijat sellele väljakule enam mitte lasta.
8. Seda peetakse halvaks kombeks, kui mängu alustatakse vahetult pärast väljakule saabumist. Tavaliselt kogenenumad mängijad ennem imetlevad väljaku kogu ilu, pöörates erilist tähelepanu hästimoodustunud küngastele.
9. Mängijatel ei ole soovitatav mainida väljakuomanikule teisi väljakuid, kus nad on mänginud, või mis kõige hullem - käivad ikka veel aegajalt mängimas, sest vastasel korral võib vihane väljakuomanik vigastada mängija varustust.
10. Mängijad peavad endi huvides mängu õieti ajastama, eriti kui mängitakse sisse täiesti tundmatut väljakut. Eelmine mängija võib saada *VÄGA* pahaseks, kui ta avastab, et keegi on käinud mängimas väljakul, mida ta on pidanud enda eraomandiks.
11. Mängijad peavad teadma, et väljak ei pruugi kogu aeg alati olla samas korras. Mõned mängijad võivad olla solvunud, kui nad avastavad, et väljak on ajutiselt remondis. Mängijatel soovitatakse sellistel puhkudel olla eriti taktitundelised. Suuremate kogemustega mängijad leiavad sellistel juhtudel tavaliselt mingi muu võimaluse mängimiseks. Vajaduse korral soovitatakse mängijatel kasutada kummijalanõusid, noh, nii igaks juhuks.
12. Mängijatel soovitatakse küsida väljakuomanikult luba, kui tahetakse mängida tagumistesse aukudesse.
13. Aeglast mängu peetakse spetsialistide poolt eelistatumaiks, kuigi teinekord tuleb teha ka kiiremaid läbimurdeid, kui väljakuomanik seda palub.
14. Seda peetakse väljapaistvaks tulemuseks, kui mängija suudab ühe matchi ajal mängida samasse auku mitu korda.
15. Väljakuomanikul on ainuõigus valida parim mängija.
16. Mängijatel soovitatakse mõelda mitu korda üle, enne kui nad võtavad vastu kutse tulla mängima mingile väljakule, sest väljakuomanik võib seada veel mitmeid lisatingimusi ja ka olemasolevad reeglid võivad muutuda ilma igasuguse ette hoiatuseta. Kuid samal ajal just sellepärast paljud mängijad eelistavadki mängida mitmel väljakul korraga.

Kuldsed pead seal Struktuur Meedias/Varahalduses (kliendile AutomatWebis) töötavad Kui maksuvõlg üle pea kasvab, eks siis tuleb võlakoorem maha raputada ja alustada uue koorma kogumisega.. Sellist sigadust aitab muideks sooritada www.minufirma.ee. Imelik, et meie riik laseb sellisel asjal lihtsalt lampi juhtuda. Nö üle kantimise teadet võib lugeda siit. Oleks võind vähemalt üritada jälgi segada ja numbrigi ära vahetada kontaktides või miskit, aga ei vaevutud, ehk siis sulaselge maksudega sahkerdamine lihtsalt (=

Näis kui kaua see “uus firma” siis oma võlaregistri puhtana hoiab. Kahtlen, et seda pidu väga pikalt on. Aga aeg näitab..

Aegajalt lööd mõne veebilehe lahti (eriti meie online päevalehed ja muud uudisteportaalid) ja sealt vastu vaatav vilkuv ja sähviv flashi ja muud jura täis reklaam tahab arvuti kätte ära tappa. Uudiseid tahaks ju lugeda, aga kui selleks peab kaks rida haaval lehte alla kerima, sest rohkem arvuti ei anna välja mõnikord, siis teeb ikka tigedaks küll eksole..

Sellepärast timmisingi oma kunagist blokeerimise nimekirja ja seni kuni reklaamijad mõistlikku reklaami ei suuda teha, seni kavatsen ma seda järjekindlalt ka kinni tampida.. Kui seda postitust lugeval inimesel tekkisid sarnased mõtted, siis blokeeritud reklaami nimekirja saab aadressilt adblock.sander85.com. Selleks on küll vaja brauserina kasutusele võtta Firefox, aga see on ju nii kui nii mõistlik mõte!

Et antud nimekirjast kasu lõigata, siis pole vaja teha muud kui minna antud lehele ja paigaldada sealt omale Adblock Plus nimeline laiendus ning seejärel juba ka filter reklaami jaoks. Aktiivsemad võivad loomulikult aidata ka filtrit lehel oleva vormi kaudu täiendada, selle koha pealt saab ainult tänulik olla

Üldiselt mul meie valitsuse kohta hetkel midagi väga halba öelda ei ole. Parim kõigist võimalikest kombinatsioonidest siiski. Aga vahel panevad puusse nemadki (vaata link 1 ja link 2) ja päris valusalt seejuures. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis tänasest presidendi kõnest, mille täies pikkuses võib leida postimees.ee artiklist.

Pikemalt tsiteeriks sellest välja järgmise osa:

Tahetakse, et Euroopa Liit rahastaks Nordstreami projekti. Jah, miks ka mitte. Lõppkokkuvõttes ei saa Eesti seda meile teadmata tingimustel käivitatud ettevõtmist peatada. Küll aga saame, veelgi enam, me peame nõudma, et see projekt viidaks ellu Euroopa Liidu enda konkurentsireegleid järgides.

Aga kuidas need konkurentsireeglid siis toimivad? Näiteks on Euroopa Komisjon juba teist korda trahvinud miljardi euroga USA tarkvarafirmat Microsoft selle eest, et too lisas oma tarkvarale kohustusliku internetibrauseri Explorer. Sellist ebaseaduslikku käiku nimetatakse Euroopa konkurentsipoliitikas «sidumiseks».

Aga samas lubab Euroopa Liit gaasi tarnijal omada ka gaasi jaotamise võrke. Ka see on «sidumine», ka see on vastuolus nondesamade konkurentsireeglitega.

Öeldakse, et see on hoopis teine asi kui Microsofti kaasus. Ongi teine asi. Kui osta Microsofti tarkvara, võid sa alati kasutada mõnd teist internetibrauserit, näiteks Firefoxi. Ja sa võid üldse Microsofti tooteid mitte osta ja kasutada Linuxit või Macintoshi.

Gaasi puhul pole sul teist valikut. Kui kütad gaasiga oma kodu või kui gaasiturbiin toodab elektrit, siis saad gaasi osta vaid ühelt firmalt, kellele ühtlasi kuulub ka jaotusvõrk.

Igal juhul mulle see osa kõnest meeldis ja ehk mõtleb sellele ka valitsus natuke, miks mitte kulusid kärpides