Ma olen täna kriipsujuku nägu,
sest keegi mind ei pannud tähele,
ma olen nagu väikse lapse väike pisar,
mis kukkus vaarikate vahele.

Ma olen nagu väike tolmurull,
katkine ja olematu,
ma olen nagu lõbus seebimull,
valutu ja kodutu.

Ma olen nagu väike laps, kes kasvab täna suuremaks
ja vaatab taeva poole ülesse.
Ma olen nagu väike aps, mis teeb meid kõiki targemaks
ja võtab oma sooja sülesse.

Ma olen nagu numbriteta null,
võimas aga elutu,
ma olen nagu küünisteta kull,
haavatud kuid surematu.

Ma olen nagu väike kuu, mis ripub sinu kohal ju,
et ronida sa saaksid ülesse.
Ma olen nagu vana mänd, mille najal puhkad end,
kui ristikhein on kasvand sülesse.

Ma olen nagu seebimullibeebi,
kes neelas alla ühe väikse roosa seebi.
Ma olen nagu kõik ja mittekeegi,
armas aga armutu.

—
Indigolapsed – “Seebimullibeebi”

Soovitan! 😉