Antud postituse peamine eesmärk on enda jaoks kirja panna, et millal antud isend soetatud sai. Vahel kipuvad need asjad ununema ja hea, kui kuskil kirjas on.

Aga samas on see ka minupoolne soovitus, kui keegi soovib endale “nutikat” hankida. Hetkel on ta küll alles nö läbiproovimise faasis, aga sellegi poolest olen üsna rahul. Eks lähipäevadel saab teda veel proovile pandud ja kes teab, ehk kirjutab ka siia, et kuidas ta millegi jaoks kasulikuks osutub.

Seni kaks linki, kust leiab täpsemad ülevaated asjast, sest ise olen ma natuke laisk, et pikemalt seda kõike ümber nämmutada: link1, link2.

Mõtlesin, kas kirjutan sellest või ei kirjuta. Vahepeal juba jäi sinna paika, aga siis mõtlesin, et ikka võiks selle teema kirja panna. Ise viimasel ajal just seda aadressi kasutama hakanud ja miks mitte siis lahti kirjutada, et kuidas seda nii tööle saada. Õigupoolest on tegemist vaid aliasega, mis enda taga postkasti ei oma, seega saab selle aadressiga ainult kirju edastada mingile teisele aadressile ja tänasel päeval arvan, et Gmail on selleks parim teenus.
Et enda @eesti.ee aadress tööle rakendada, selleks tuleb sisse logida riigiportaali eesti.ee. Peale sisse logimist tuleb üles leida link Kodanikule. Kui see leitud, siis järgmisel avaneval lehel peaks olema sektsioon Riigiportaali teenused kodanikule, mille all leidub link Ametlik e-post (@eesti.ee).

Avanenud lehelt saab endale luua e-posti konto (kui see pole juba olemas) ning seejärel tuleb liikuda kaardile Minu aadressid. Antud kaardi alt tuleb liikuda järgmise kaardi alla, mille nimeks siis eesnimi.perenimi@eesti.ee. Järgmiseks tuleb siis lisada edasisuunamise (gmaili) aadress ning salvestada. Peale seda saadetakse kinnitus edasisuunatavale aadressile ning kui kirjas märgitud toimingud täidetud ja suunatav aadress aktiivne, siis peaks selle poolega kõik korras olema.

Et nüüd ka Gmailist saaks @eesti.ee aadressi alt kirju saata, selleks tuleb avada Seaded ning sealt leht Kontod. Peale seda kui teine e-posti aadress kirjade saatmiseks lisatud ning vastavad kinnitusmeetodid läbitud, tuleb kontrollida, et @eesti.ee aadress oleks ka märgitud vaikimisi kirja saatmise aadressiks, siis tekib ka kirja koostamise aknasse valik, et millise aadressi alt soovid kirja saata (muul juhul minul seda valikut ei tekkinud).

Ja üldiselt nii lihtne ongi, saab kasutada Gmaili suurepärast e-posti teenust ning samal ajal saada/saata kirju läbi @eesti.ee aadressi.

Miks @eesti.ee aadress veel hea on? Tegelikult väga lihtsalt põhjusel – kui ühel hetkel enam näiteks Gmaili või mõne muu teenusepakkuja teenus ei meeldi, siis ei pea hakkama looma uut e-posti aadressi ning seda sõprade-tuttavate seas levitama, vaid võib lihtsalt suunata @eesti.ee aadressile tulevad kirjad mingile muule aadressile mingi muu teenusepakkuja juures ning kirjad tulevad sellest olenemata kohale 😉

Testi ka..

pole veel endal sellist probleemi olnud, aga ema hakkas kurtma, et kui ta mingi faili lahti võtab, ntx mõne openoffice’i dokumendi, siis kuvatakse talle ainult

“This body part will be downloaded on demand.”

peale seda nimetatakse dokument ümber ja kogu ooper..

et antud probleemist mööda saada ja et dokumendid avaneks ka ilma selleta, et nad arvutisse salvestama eelnevalt peaks, siis tuleb about:config’is üles otsida järgmised seaded:

mail.server.default.mime_parts_on_demand
mail.imap.mime_parts_on_demand

tõenäoliselt on nende mõlema väärtus ‘true’, kuid et failid avada saaks, siis tuleb see ümber lülitada väärtusele ‘false’ ja edaspidi peaks olema muretu, failid avanevad nii nagu peab 🙂