See postitus on mõnes mõttes protestiks RIA ja SK ükskõiksusele ning avaliku veahalduse puudumisele.

Kui lugejat peaks alljärgnev probleem samuti vaevama, siis kiired lahendused on järgmised:

• Käivita Firefox ohutus režiimis ning keela ID-tarkvara laiendus, selleks ava menüüst Lisad -> Laiendused ning klõpsa vastava laienduse juures nuppu Keela. Taaskäivita tavalises režiimis.
• Kui oled arvutiteadlikum, siis võid lihtsama lahenduse asemel eemaldada probleemi enda: taaskord käivita Firefox ohutus režiimis ning ava Firefoxi sätted.
  Liigu Muud -> Krüptimine -> Kuva sertifikaate -> Keskused ning otsi üles AS Sertifitseerimiskeskus, mille alt klõpsa sertifikaadil “ESTEID-SK 2007” – eemalda sertifikaat, vajutades nuppu Kustuta või eemalda usaldusväärsus…. Firefoxi taaskäivitamisel peaks probleem lahenema.

Probleemist endast..

Nädala alguses ütles Merike Sell mulle vestluse käigus, et ta ei soovita versiooni 3.7 paigaldada, sest Windowsis ei käivitu tal pärast selle versiooni paigaldamist enam Firefox. Algas töönädala väldanud sitika otsimine ja purki me ta lõpuks ka panime.

Merikese poolt tehtud mõningase testimise järel oli kindel, et viga peitub just laienduses, sest selle keelamisel käivitamise probleem lahenes. Siis jäi üle veel uurida, et mis on kahe versiooni vahel muutunud. Kuna RIA taaskord elu lihtsaks ei tee, siis linkida pole mul paraku kuhugi mujale kui omalt poolt koostatud diffile.
Nagu võrdlusest selgub, eemaldati versioonis 3.7 teatud kontrollid vanemate sertifikaatide olemasolule, selle eemaldamise käigus läks kaduma ka rida (if(!FindCertificateByNickname(“SK-ESTEID-2007”)){), mis kontrollib, kas “SK-ESTEID-2007” nime kandev sertifikaat on äkki juba olemas. Uus ja natuke konsolideeritud funktsioon enam taolise sertifikaadi olemasolu ei kontrolli ja sellest probleem tekibki. Laiendus kontrollib, kas on olemas sertifikaat, mis kannab nime “ESTEID-SK 2007 – AS Sertifitseerimiskeskus”, sellenimelist sertifikaati aga ei leita ja laiendus üritab selle lisada, soovides pärast seda Firefoxi restartida. Firefoxi sisemine kontroll aga leiab, et sertifikaat on olemas, küll vale nimega, aga siiski. Vana nimega sertifikaati üle ei kirjutata ja Firefox jääb lõpmatult restartima.

Kuna esialgu jäi selgusetuks, et kust siis selline “vale” nimega sertifikaat järsku profiili sattus, siis otsustasime ka selle välja otsida. Vaja ju siiski teada saada, et kui paljud kasutajad selle uue tarkvara versiooniga “õnnelikuks” tehakse. Google abiga oli seekord võimalik jõuda välja sellise lingini: http://ideelabor.ee/opensource/browser/id-card-win32-installer/trunk/profile-esteid.ini – tekkis kahtlus, et äkki on tegemist SK vana tarkvaraga. Õnneks oli Merikesel olemas ka vana tarkvara paigaldaja ning nii leidiski versioon 0.8.7.1 tee minu virtuaalmasinasse, kus sai kinnitust see, et pärast tolle tarkvara paigaldamist ja Firefoxile toe paigaldamist vaatas sealt vastu too versiooni 3.7 jaoks “vale” nimega sertifikaat.

Ehk siis teada ka probleemi leviulatus: kõik need kasutajad, kelle Firefoxi profiili on seadistatud SK vana tarkvaraga (julgen eeldada, et päris mitmed kasutajad, sest nii vana see tarkvara nüüd ka pole).

Miks SK-l jäi probleem testimisel märkamata? Eelmisel aastal kaitses üks tudeng IT Kolledžis lõputööd pealkirjaga “Mitme operatsioonisüsteemiga tööjaama seadistamine, juurutamine ja hooldus ID-kaardi baastarkvara testimiseks” – võimalik, et see süsteem võeti ka kasutusele ja ma julgen kahelda, et testimise käigus sinna vana SK tarkvara tee leidis. Muul juhul poleks olnud võimalik probleemist mööda vaadata.

Kes mu tegemistega lähemalt kursis, need teavad, et viimasel ajal olen rohkem oma vaba aega investeerinud Mandriva forki, Mageiasse. Seoses sellega sai kuu alguses toimunud reliisi ajaks valmis muditud nii kohaliku kogukonna veebileheke kui ka ID-kaardi tugi Mageias (muidugi nii palju kui SK tarkvara seda tuge pakkuda suudab tänane päev).

Kuna see kuu on puhkus, siis eelnevale on lisandunud õpetus, kuidas Mageia ISO saada mälupulgale nii, et oleks ka muudatuste salvestamise võimalus (ehk siis persistent live usb), ning möödunud nädalavahetusel sai ka oma abikäsi antud, et uus perl (versiooniga 5.14) võimalikult sujuvalt oma tee Mageiasse leiaks. Selle nimel sai ringi pakendatud ~300 perli pakki. Loodan samas vaimus jätkata ja kuna leidub ka palju teisi kaasalööjaid, siis võib arvata, et Mageiast saab üsna asjalik distro.

Igatahes kui lugeja on linuxihuviline ja ei ole veel antud isendit proovinud ning samas pole päris rahul oma praeguse distroga, siis tasub proovida ja uurida 🙂

See postitus sisaldab tõenäoliselt ebatsensuurseid väljendeid (maks hüppas üle kopsu, siis juhtub nii..) ning on tõsine irin. Et kes sellist kõnepruuki ei seedi, siis vaadake nüüd mujale ja ärge lugege.

Aga..

Kui teaks, kuidas sitt maitseb, siis täna oleks tõenäoliselt see maitse suus küll.. Kes on vaba tarkvara kommuuni eluga kursis, siis ilmselt on talle teada, et Ain Vagula on meie seast lahkunud. Ain aga oli suuresti üks ja see ainus, kes viimastel aastatel vastutas OpenOffice.org’i tõlkimise ja tõlgete jõudmise eest eestlastele kättesaadavatesse peeglitesse. Lisaks tõlkimisele vahendas Ain ka probleeme, mis lokaliseerimisega esinema hakkasid. Lühidalt öeldes tegi ta kaunis roppu tööd mitte millegi eest.

Nüüd on väljas OOo 3.2 ja eestikeelsena seda enam ei ole võtta. Ka ei leia enam seda vabatahtlikku, kes tahaks taaga kanda võtta (endalgi pole mul enam nii palju vaba aega, et teine nii suure kaaluga asi veel kaela võtta, Merikese abita oleks ma juba ka Mozilla asjadega parajas hädas). Samal ajal aga liigub elu selles suunas, et EL propageerib avatud tarkvara ning standardite kasutamist ja sellest lähtuvalt peab ka meie M$-lembene riiginatuke hakkama mõtlema ODF-vormingutele. Emakeelsena toetab seda aga kõikse paremini tõenäoliselt OOo, vähemalt on see meie maarjamaal tänu Aini tööle enimlevinud. Probleem tekib sellest, et ka riigiaparaadis töötab palju selliseid inimesi, kelle ainus räägitav keel on eesti keel. Mis lühidalt tähendab seda, et tööjaamadele paigaldatav tarkvara peaks nendega maakeeli suhelda oskama.

Vaba tarkvara kogukonnas leidub inimesi, kes oleks nõus antud tõlketööd tegema, kui oleks taga ka mingi rahaline toetus. Selle rahalise toetuse eest peaks aga hea seisma riik, sest ühtki teist mõistlikku lahendust ma selles suhtes ei näe. Mingis osas on arengut isegi olnud ja tõenäoliselt hakkab riik ka ise probleemist aru saama.

Ja nüüd tulebki selle postituse kirjutamiseni viinud point. Mõned päevad tagasi potsatas minu postkasti kiri, kus lühidalt räägiti sellest, et RIA ootab taotlusi projektide läbiviimiseks, millest täpsemalt võib lugeda siit. Ning ühtlasi nähti selles head võimalust vaba laiatarbetarkvara tõlkimise rahastamiseks.

Toetusi võivad aga taotleda piiratud grupp tegijaid:
“Toetusi võivad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, põhiseaduslikud institutsioonid ning valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.”

Vaba tarkvara tõlkijatele tähendab see siis MTÜ’d. Aga MTÜ peab ise panema omaosaluse 15%. Lisaks sellele tuleb MTÜ-l korraldada hange, kus võiks osaleda vähemalt kolm pakkujat. Nii et tulemusena maksavad vabatahtlikud peale 15% oma rahast, et keegi M$ tarkvara tõlkinud ettevõte saaks tulla ja OOo ning midagi muud ka ära solkida. Selle kohta ei oska muud öelda, et no tule taevas appi. Kas riik tõesti muud võimalust ei leidnud asja rahastamiseks. Või kas tõesti keegi seal kõrgemal peaga ei mõtle, et sellist laus mõnitamist vältida. Natukegi?

---

Joon alla tõlkimisele ja võtab siis juba natuke seda riigiaparaadi mõtlemisvõime külge ka.. Vaadates viimasel ajal toimunut, siis jääb selline mulje, et igasugused hanked korraldatakse suure kiiruga ja mõtlemata ning kui siis lõpuks on leitud ka teostaja, siis hakkab välja tulema, et asi ikka ei mängi sellise illusioonina välja ja järgneb ikaldus ja asjade venimine. Tulemuseks on kas poolik projekt (võtkem kas või meie praeguse ID-kaardi tarkvara olukord) või siis projekt, mis läheb maksma miljoneid ja mõne aasta pärast ei ole see enam kasutatav, sest kokku on keeratud selline käkk, et seda pole võimalik mõistlikult enam laiendada ning välja visatakse uus hange. Seejuures ei suuda aga keegi vigadest õppida ja sama tsirkus läheb otsast uuesti käima. Siinkohal ei oska ma muud öelda, et kus kurat on meie riigi tarkvara kompetentsikeskus, kes peaks sellise jama mitte juhtumise eest vastutama? Miks ei ole meil vääriliselt makstud spetsialiste, kes oskaks välistada hanked, mis on eos läbikukkumisele mõeldud? Või miks kurat ei ole meil riigi palgal arendajate gruppi, kes teeks vajalikud asjad ise ära, nii et ei peaks avalikult meedia vahendusel inetult koostööpartnereid mustama? Miks ei võiks see sama kompetentsikeskus olla seadusemeestele nõunikeks, et ei tehtaks “e”-riigikest alandavaid ja magedaid seadusi (jah, ma mõtlen kasiinode tegevuse “piiramist” nimekate kaudu)? Miks ei võiks selle keskuse kaudu toimuda tarkvara tõlkimise rahastamine? Miks peaks riik üldse panema miljoneid magama infosüsteemide alla, mida paljudel riigiasutustel oleks vaja ja mida tihti igaüks tellib endale oma, vahel samalt partnerilt ja kui see partner neil näppe kõrvetab, siis jääb see vaid antud asutuse teada. Kas kompetentsikeskus ei võiks omada teadmistebaasi, et kust enam mitte hankida? Miks on üldse hangete tegemise seadus ajal ja elul jalus ja mäda?

(Miks ja miks, Hando Runnel)

Kui natuke mõelda, siis ei ole palju jaburamaid asju, kui elementaarsete asjade patentimine seda on. Järgnevalt panen siia üles kaks videot, mis mõlemad toovad välja patentimise jaburad ja magedad küljed. Innovatsiooni-pidurid patentijad võivad neid nautida, mõne teise paneb loodetavasti mõtlema.

Kes soovib videot parema kvaliteediga alla laadida, siis võib seda lahkelt teha sellelt aadressilt.

Teine video räägib sellest, kuidas asjad patentimiseta palju paremini töötavad.

Kellele viimane video meeldis, siis aadressilt http://www.ted.com leiab häid ideid ja mõtteid küll ja veel, soovitan!

Antud postituse peamine eesmärk on enda jaoks kirja panna, et millal antud isend soetatud sai. Vahel kipuvad need asjad ununema ja hea, kui kuskil kirjas on.

Aga samas on see ka minupoolne soovitus, kui keegi soovib endale “nutikat” hankida. Hetkel on ta küll alles nö läbiproovimise faasis, aga sellegi poolest olen üsna rahul. Eks lähipäevadel saab teda veel proovile pandud ja kes teab, ehk kirjutab ka siia, et kuidas ta millegi jaoks kasulikuks osutub.

Seni kaks linki, kust leiab täpsemad ülevaated asjast, sest ise olen ma natuke laisk, et pikemalt seda kõike ümber nämmutada: link1, link2.

Tellisin endale mõned päevad tagasi sinihambaga klapid (Philips SHB6100/00). Ja nii muuseas tahtsin siis teada, et kas õnnestub need ka Mandriva ja Pulseaudioga tööle saada. Tuleb tunnistada, et nii vähemalt tunni guugeldasin ja nuputasin, et mis moodi see peaks õnnestuma, aga lahendus iseenesest osutus äärmiselt lihtsaks. Probleem tekkis sellest, et KDE4 ei paku endiselt sinihambaga seadmete ühendamiseks korralikku tööriista. Paaritamisel sain vastu hambaid, et minu klapid pole paaritamiseks sobivad. Peale seda hakkasingi otsima, et milliste käsurealiste tööriistadega siis sama asja ära lahendada saab, aga enamus lahendusi paistsid olevat ajast ja arust ning ei ühildund enam uute tööriistade võimalustega.
Lõpuks leidsin Mandriva foorumist viite, et ära kasuta KDE tööriista vaid paigalda Gnome oma ja paarita sellega. Saigi siis peale lastud pakk nimega gnome-bluetooth ning peale seda tuli vaid käivitada bluetooth-wizard ja klapid arvutiga “paari panna”.
Hetkega ilmus Pulseaudio seadistamise aknasse (pavucontrol) uus väljund.
Heli ümbersuunamine ühest väljundist teise toimub väga lihtsalt ja nö käigupealt.
Esmalt muidugi tabas mind halva üllatusena helikvaliteet, see oli midagi üsna halba ja sellega poleks kuidagi õnnestund muusikat kuulata. Väike guugeldamine näitas, et vaikimisi kipub Pulseaudio kasutama HSP/HFP režiimi, sest see on vajalik kahepoolseks sideks, ehk siis kõne tegemiseks, kus heli liigub arvutisse ja ka sellest välja. Antud režiimi kvaliteet on aga täpselt nii hea, et kõne tehtud saaks. Parema kvaliteedi saamiseks tuleks aga lülituda A2DP režiimi. Asusingi taaskord otsima, et kust konfimise failist selle lülituse teha saaks, kuni koperdasin kogemata Pulseaudio väljundite seadistamise kaardile. Ka see ringilülitus toimus käigupealt ja helikvaliteet paranes ikka tunduvalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui lootsin algul teha mingi viki juhendi (selgitamaks, kuidas kogu see värk toimima saada), siis tegelikult seal polegi midagi teha vaja, kõik töötab niigi. Üldiselt väga positiivne üllatus jõuluõhtusse.

Hääd pühade jätku!

Viimati sai siis miskit kirja pandud päris ammu aega tagasi. Vahepeal on ajaga üsna kitsaks läinud. Palju tööd ja palju muid asju. Aga võiks siis väikse vahekokkuvõtte teha.

Kõigepealt Firefoxist.. 3.5 on ukse ees. Veel täna sai päris mitmeid vigu parandatud (esimene laine ja teine – tänud Marekile ja Merikesele ;)). See peaks ka jääma viimaseks osaks Firefox 3.5-e juures. Juuni alguses peaks ilmuma RC1 ning siis on näha, kas tuleb veel eelväljalaskeid või järgneb lõplik versioon. Ootan põnevusega.

Kui natuke isiklikuma poole pealt valgustada, siis kevad on üsna kiire aeg olnud. Peale seminaritöö kirjutamist jõudsin mõttele, et peaks siis juba ka selle lõputöö ära kirjutama ja nii sai ka tehtud. Eks juuni algus näitab, kas saan selle ka ära kaitstud. Ka tööd on päris palju olnud. Ja et nende asjade kõrvale vaba aega ei jääks, siis tuli veel kolimine ka ette võtta, sest korteri omanik arvas heaks elamispind müüki panna. Siinkohal tuleb muidugi ausalt ära öelda, et ega kahju küll ei ole, sest uus korter on ikka kõvasti paremas asukohas ning loomulikult ka paremas seisukorras. Kui arvestused väga mööda pole, siis lisaks veel ka odavam 😛

Üks projekt on veel ette võetud, aga sellest hetkel pikemalt ei pajataks, see võiks enne hakata progressi näitama, siis ehk saab ka natuke ses osas infot anda.

Üldiselt mul meie valitsuse kohta hetkel midagi väga halba öelda ei ole. Parim kõigist võimalikest kombinatsioonidest siiski. Aga vahel panevad puusse nemadki (vaata link 1 ja link 2) ja päris valusalt seejuures. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis tänasest presidendi kõnest, mille täies pikkuses võib leida postimees.ee artiklist.

Pikemalt tsiteeriks sellest välja järgmise osa:

Tahetakse, et Euroopa Liit rahastaks Nordstreami projekti. Jah, miks ka mitte. Lõppkokkuvõttes ei saa Eesti seda meile teadmata tingimustel käivitatud ettevõtmist peatada. Küll aga saame, veelgi enam, me peame nõudma, et see projekt viidaks ellu Euroopa Liidu enda konkurentsireegleid järgides.

Aga kuidas need konkurentsireeglid siis toimivad? Näiteks on Euroopa Komisjon juba teist korda trahvinud miljardi euroga USA tarkvarafirmat Microsoft selle eest, et too lisas oma tarkvarale kohustusliku internetibrauseri Explorer. Sellist ebaseaduslikku käiku nimetatakse Euroopa konkurentsipoliitikas «sidumiseks».

Aga samas lubab Euroopa Liit gaasi tarnijal omada ka gaasi jaotamise võrke. Ka see on «sidumine», ka see on vastuolus nondesamade konkurentsireeglitega.

Öeldakse, et see on hoopis teine asi kui Microsofti kaasus. Ongi teine asi. Kui osta Microsofti tarkvara, võid sa alati kasutada mõnd teist internetibrauserit, näiteks Firefoxi. Ja sa võid üldse Microsofti tooteid mitte osta ja kasutada Linuxit või Macintoshi.

Gaasi puhul pole sul teist valikut. Kui kütad gaasiga oma kodu või kui gaasiturbiin toodab elektrit, siis saad gaasi osta vaid ühelt firmalt, kellele ühtlasi kuulub ka jaotusvõrk.

Igal juhul mulle see osa kõnest meeldis ja ehk mõtleb sellele ka valitsus natuke, miks mitte kulusid kärpides 😛

Meitemaalt on siis meeldivat liikumist taaskord RISO poolt kuulda. 9-nda jaanuari seisuga on üllitatud esimene mustand (versioon 0.1) sellisest asjast nagu seda on Avatud tarkvara raamistik. Soovitaks kõigil tarkvarast ja arvutitest vähegi huvi tundvatel tegelastel seda lugeda. Seletab lahti esiteks nii mõnedki mõisted, mida võib-olla seni ei mõisteta nagu võiks ja teiseks omab nii mõndagi asjalikku punkti, mis meie M$-osariigis ehk isegi täide viia õnnestub. Üldiselt küll vaadatakse meie riigivärgis sellistest raamistikest veel külma närviga mööda, aga ehk tuleb ka siinmail kunagi avatud tarkvara hindav valitsus nagu seda praegu juhtus USAs.

See ongi siis see teine pool millest kirjutada tahtsin.. 20. jaanuaril sai siis maailm nö uue valitseja (Change has come to America – uus Valge Maja veebilehtki tundub viks ja viisakas). Aga pigem tahtsin ma tähelepanu pöörata sellele, et Obamal on tõsised plaanid võtta kasutusele võimalikult palju avatud tarkvara ning seeläbi teha ka riigijuhtimist läbipaistvamaks. Üks tsitaat ka eelnimetatud artiklist (kus muuseas on Obamat nimetatud kui Open source President):

“The concept of open source is going to become an undercurrent to almost everything this administration does,” declared the OSI’s Michael Tiemann.

Viimastel aastatel olen ma USAt pidanud üheks viimaseks riigiks, kellelt poliitilise poole pealt kuidagi õppust võtta, aga nüüd hakkan ma tõesti mõtlema, et muutus on ehk kohale jõudmas. Vast on sellest ka muul maailmal midagi õppida ja miks mitte ka meie riigil (majanduslikke olusi arvestades oleks viimane aeg süveneda sellesse avatud tarkvara raamistikku ja leida võimalusi, kuidas kulud kokku tõmmata).

Ja siis korra tagasi RISO juurde. Võtame mingi suvalise lehe RISO lehelt, näiteks Rakendusplaan 2009-2010, mida näeme me artikli all? Antud dokument on saadaval formaatides .rtf, .odt, .pdf – mida saab hing veel tahta! Tublid, jätkake samas vaimus, 5+.