enne jaanipäeva mingi hetk Tele2 helistas ja uuris, et kas on soovi minna tasuta vaatama Tallinna Linnateatri poolt esitletavat projekti Tagasi Vargamäele, ehk siis kõik “Tõe ja õiguse” osad lavaversioonidena.. pikalt ei mõelnud ja võtsin piletid vastu, kes ikka kingitud hobuse suhu vaatab.. eeldasin, et kui ise ei jõua, siis keegi ikka leidub, kes piletid vastu võtab

nüüd nädala alguses Anxiga suheldes mingi teema jätkuks tegin ettepaneku, et võiks ju ära käia.. mõeldud-tehtud..

õnnestus siis näha ära tükk “Wargamäe Wabariik”.. etendus ise oli üle kahe tunni koos pausiga ja õnneks sellel ajal vihma ei sadanud.. üldiselt jäin üsna rahule, ainult lõpp tundus natuke kuiv, aga seal võis olla ka mõjuteguriks õhtune jahedus, kangeks muutuv tagumik ja pikad monoloogid..

samas tunne oli selline nagu loeks raamatut.. ja üle pika aja sai end natuke kultuurselt karastatud ka.. viimast korda mitte ei mäletagi..