Üldiselt mul meie valitsuse kohta hetkel midagi väga halba öelda ei ole. Parim kõigist võimalikest kombinatsioonidest siiski. Aga vahel panevad puusse nemadki (vaata link 1 ja link 2) ja päris valusalt seejuures. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis tänasest presidendi kõnest, mille täies pikkuses võib leida postimees.ee artiklist.

Pikemalt tsiteeriks sellest välja järgmise osa:

Tahetakse, et Euroopa Liit rahastaks Nordstreami projekti. Jah, miks ka mitte. Lõppkokkuvõttes ei saa Eesti seda meile teadmata tingimustel käivitatud ettevõtmist peatada. Küll aga saame, veelgi enam, me peame nõudma, et see projekt viidaks ellu Euroopa Liidu enda konkurentsireegleid järgides.

Aga kuidas need konkurentsireeglid siis toimivad? Näiteks on Euroopa Komisjon juba teist korda trahvinud miljardi euroga USA tarkvarafirmat Microsoft selle eest, et too lisas oma tarkvarale kohustusliku internetibrauseri Explorer. Sellist ebaseaduslikku käiku nimetatakse Euroopa konkurentsipoliitikas «sidumiseks».

Aga samas lubab Euroopa Liit gaasi tarnijal omada ka gaasi jaotamise võrke. Ka see on «sidumine», ka see on vastuolus nondesamade konkurentsireeglitega.

Öeldakse, et see on hoopis teine asi kui Microsofti kaasus. Ongi teine asi. Kui osta Microsofti tarkvara, võid sa alati kasutada mõnd teist internetibrauserit, näiteks Firefoxi. Ja sa võid üldse Microsofti tooteid mitte osta ja kasutada Linuxit või Macintoshi.

Gaasi puhul pole sul teist valikut. Kui kütad gaasiga oma kodu või kui gaasiturbiin toodab elektrit, siis saad gaasi osta vaid ühelt firmalt, kellele ühtlasi kuulub ka jaotusvõrk.

Igal juhul mulle see osa kõnest meeldis ja ehk mõtleb sellele ka valitsus natuke, miks mitte kulusid kärpides

Ja need rehad lebavad piid taeva poole. Samuti on nad piisavalt pikas rohus, et enne neid ei märka kui mõnele peale astud ja varrega matsu mööda nina saad. Ma ei tea kui paljud selle postituse lugejad on kursis eelmisel ja võib-olla ka juba üleeelmisel nädalal teemaks olnud IE bugiga, mis seekord oli koguni nii ohtlik, et Microsoft selle parandamiseks erakordse uuenduse välja lasi. Viga esines muidugi kõigis toetatavates IE’des ja oli oma olemuselt nii vinge, et arvuti nakatumiseks polnud vaja muud teha kui külastada kurja koodi peitvat veebilehte.

Võib ju öelda, et nt Firefoxile lasti see aasta päris palju parandusi välja ja see oli üks lapitumaid brausereid ehk, aga seejuures tuleb tõdeda fakti, et Firefox on avatud koodiga ja need “rehad” ei ole pika muru sees peidus, sajad koodieksperdid üle maailma käivad seda “muru” (loe: koodi) iga päev kammimas ja üritavad sealt “rehad” üles leida enne kui mõni kasutaja nendega vastu nina saab. Seni on see ka üldiselt hästi õnnestunud. IE kohta seda aga öelda ei saa, kinnine kood tekitab sellest “aedikuga muruplatsi”, kuhu üldiselt on lubatud tallama “pimedad” tavakasutajad, kes siis siit ja sealt mõne nätaka saavad.. Seekord kogunes neid nätakaid mõne päeva jooksul ikka miljonites ja kui palju IE’si on selles laias maailmas veel paikamata?

Väike tsitaat ka siia viimasest IE puugist:

The bug, which Microsoft patched last week with an emergency update, had gone undetected for at least nine years.

Eks jääb iga ühe enda otsustada, millisel “murul” ta käib, aga mina pigem väldiks rehale astumist

Arvutigeenius Bill Gatesi käest on nõu küsitud väga paljudel teemadel, vähemalt autotöösturitele Gatesi visioonid ei meeldi. Ühes äsjases loengus võttis Gates teatada, et kui autotööstuse tehnoloogia oleks arenenud sama kiiresti kui Microsofti arvutite väljatöötamine, siis sõidaksime me kõik juba ammu 25 dollarit maksvate autodega, mis kulutaksid ühe liitri bensiini 1000 kilomeetri läbimiseks. BMW ühe direktori Eberhard von Kuenheimi kommentaarid Gates’i väite kohta on suhteliselt karmid.

“Kui BMW oleks Microsofti eeskujul oma tehnoloogiat arendanud, sõidaksime selliste autodega:

• Ilma ühegi arusaadava põhjuseta läheks auto paar korda päevas rikki. Autod peatuksid aeg-ajalt keset maanteed, kuid juht peaks seda loomulikuks. Ta käivitaks mootori uuesti ning jätkaks sõitu.
• Iga kord, kui ülekäigurajad ja muud jooned teedele maha märgitakse, tuleb uus auto osta.
• Aeg-ajalt juhtuks mõnda “keerulist manöövrit” — näiteks vasakpööret — sooritades selline jama: auto mootor seiskub ning edasisõitmiseks ei aita muu, kui tuleb mootor uue vastu vahetada.
• Autot saab kasutada vaid üks inimene korraga, kui juht ei osta “Car 95″ või “Car NT” litsentside paketti. Tõsi, koos sellega peaks ta ka autosse istmeid juurde ostma.
• Konkureeriv autofirma võiks valmistada sõiduki, mis on kaks korda töökindlam, kolm korda võimsam ja viis korda mugavam kui BMW, kuid selle autoga saaks sõita vaid viiel protsendil riigi maanteedest.
• Õlirõhu, bensiinihulga, jahutusvedeliku temperatuuri jms. signaallambid asendataks ainult ühe suure punase tulega: “General car default”.
• Liiklusõnnetuses ei avaneks auto turvapadi mitte kohe, vaid enne küsiks auto oma juhilt: “Are You sure?” Arvake ise, mitu juhti jõuab kiirusel 160 km/h vastu puud paiskudes “Yes” vajutada…
• Iga kord, kui BMW esitleks uut mudelit, peaksid kõik selle ostjad uuesti autokoolis käima, sest uuel autol poleks eelkäijaga absoluutselt mitte midagi ühist.
• Aeg-ajalt oleks autoomanik tõsises hädas. Ilma ühegi arusaadava põhjuseta ei saa ta oma autosse muidu sisse, kui ta korraga tõmbab ukselinki, lööb jalaga tugevalt vastu esirehvi, närib antenni ja loomulikult pöörab veel ka võtit lukuaugus.
• Auto mootori seiskamiseks peab armatuurlaual vajutama nuppu “Start”

Allikas: http://nali.ee