Avalik vastus Mihhail Lotmani 4-le ACTA plusspunktile

12. veebruar, 2012 19:47 Sander

(http://www.lotman.ee/1/post/2012/02/actast.html)

Nende nelja plusspunkti puudus on see, et need ei pea päriselt paika.
1. Kui sa kadakaturu laadselt turult omale pükse lähed ostma, siis sa tõenäoliselt juba tead, et see, mis sa saad, ei ole ei Nike ega Adidas (ei, ma ei õigusta siinkohal neid, kes sellist äri ajavad, lihtsalt nendin fakti). Kui keegi neti kaudu jamaga kaupleb, siis ei võta palju vaeva, et mõne aja pärast tema äri vastu nii palju negatiivset kirjas on, et ta on lihtsalt ärist väljas. Siinjuures peab ostja siiski ise eelnevalt taustakontrolli tegema, et mitte mütsi pähe tõmmata lasta.

2. Uuenduslikke ideid või tehnoloogiaid on selle pärast raske välja töötada, et need põhinevad juba tihti peale mingitel patentidel või koopiaõigustel ja nende õiguste ostmine on nii absurdselt kallis, et lihtsam on end ärist välja lülitada. Iga vähegi peaga mõtlev kodanik saab aru, et patendid on täna innovatsioonil jalus, mitte ei toeta seda (ühes nutitelefonis väidetakse leiduvat ~200 000 patenti (http://www.geekosystem.com/patent-war-infographic/); alles hiljaaegu ostis Intel RealNetworksilt 190 patenti ning koodeki tarkvara, makstes selle eest 120 miljonit dollarit (viide) – kui see on mõistuspärane, siis andke andeks! Kinni maksab selle jaburuse kes? Jah, õige vastus, ikka tarbija!). Mihhail võiks astuda sammu tänasesse sajandisse.
Kusjuures osad USA teadlased juba saadavad oma avastusi meelega võimalikult paljudesse kohtadesse korraga laiali (Jay Bradner: Open-source cancer research). Seda open-source põhimõtetel, et mõni suurfirma ei saaks valemeid ära patenteerida ja lõigata hiigelkasumeid. Olgem ausad, farmaatsiatööstus on täpselt samasugune suurtööstus nagu seda on Hollywood. Neil on raha, et tulevikku investeerida. Probleem on selles, et neil on seda raha nii üleliia palju, et nad ostavad selle eest ühiskonnale kahjulikke seadusi.

4. Piraatlus on piraatlus. Ta on peaaegu sama paha kui vargus. Aga ta ei ole siiski vargus. Kui veel enam teema üle juurelda, siis ma ütleks, et piraatlus on see õlekõrs, millega hoida ära ühiskonna suuremat killustumist ja klassidesse jaotumist.

Toome näite: keskmised mängud Steamis maksavad umbes 20 kuni 30 eurot. Eesti autorite muusika, mida online’ist saab on 1€ per lugu. Filmide ja muusika hindu poes ma enam täpselt ei tea, aga eeldame, et vanas rahas 70 krooni kuni 300 (võib-olla enam) krooni plaat. Kinopilet väidetakse olevat ~3-6€.

Nii, nüüd vaatame miinimumpalka. See on täistööajaga töötamisel 290 eurot kuus, miinus maksud (järgi jääb vist ~250 (~3900 krooni)).

Olukorrast meie koolides: kui ma kooli astusin, siis tõenäoliselt sel ajal oli näitajaks veel sinu riietus. Mida vingema kostüümi emme-issi osta jõudsid, seda tegijam olid. Kusagil gümnaasiumi ajal tulid mängu mobiiltelefonid. Vaadati ja võrreldi. Umbes pool aastat tagasi sattusin ma aga imetlema pilti klassiruumist, kus vist igal abituriendil oli ees läpakas. See on nüüd see koht, kus asjad on materiaalsed ja kui ema või isa varastamisega kinni minna ei taha, siis peavad nad need kuidagi oma lastele seotama, et lapsed ei saaks tõugatud sinna kõige sügavamale põhjakihti. Aga lisaks sellele käib seal koolides pidev võrdlemine, et kelle arvuti kodus ikka mis mänge suudab jooksutada ja mis mängud kellelgi on või ei ole. Mis muusikat sisaldab sinu telefon, MP3-mängija vms. Jne jne jne. (Jah, koolikiusamine on endiselt omal kohal, tänane päev ehk isegi verisem kui omal ajal.)

Pöördume nüüd tagasi selle miinimumpalga juurde. Ja võtame vaatlusobjektiks miinimumpalgaga üksikvanema. Mida saab tema oma lapsele lubada? Kuidagi ehk pigistatakse välja, et saada mingi arvuti koju ja et jõuaks interneti maksta. Telefoni saab ka lapsele (mis sest, et selle kõige odavama, aga vähemalt on telefon). Läpakast peab selle pere laps paraku unistama. Ja nüüd astuge üles, kui arvate, et sel perel on veel punast krossigi, et panna laps kuidagi joonele mingi mängu, filmi, muusikapala või muu sellisega.

Mis mu jutu point on? Olen siiralt seda meelt, et kuni sisutööstus ei tule oma hindadega vastu vaesema palgaga inimeste rahakotile, seni ma lausa sunniks neid piraatima, et mitte tekitada veel suuremat lõhet ühiskonda. Oleks minul vähegi sõnaõigust valitsemistüüri juures, siis ütleks ma kõige külmema närviga, et pered, kus kuu sissetulek on väiksem kui 2x miinimumpalk (suurema arvu laste puhul peab kordaja muidugi suurem olema), võivad piraatida nii palju kui süda lustib – seni, kuni nad kasutavad sisu enda tarbeks ja ei jaga/turusta seda edasi. Sisutööstus ega autor ei kaota sealt midagi – need inimesed poleks nii kui nii võimelised nende loomingut soetama. Aga nad on vähemalt natuke lähemal poliitikutest härradele ja prouadele, kes võivad kõike seda sisu lisaks oma lastele osta ka nende lastelastele.

Seega lugupeetud saadikud: enne kui lähete ACTA vastu jah või ei ütlema, vaadake tol hommikul peeglisse. Mõelge nende üksikvanemate peale, kes ei pruugi isegi teada, et nende laps teistega samale pulgale pürgides natuke piraati teeb. Meil on lastekodus lasteta vanemaid juba küll. Pole tarvis, et neid tekiks sinna veel juurde, sest nende vanemad said kinni pandud tänu nende soovile olla ühiskonnas võrdsem.

Jah, ACTA omab mõju ühiskonnale ja sellele mõjule pole ühtki uuringut tehtud.

elust ja olust, irin | Kommentaarid puuduvad »

.pri.ee priiks!

30. juuni, 2010 09:24 Sander

Oma hääle saab anda siit.

Pikalt ei viitsi jaurata ja ise küll antud domeeni ei kasuta, aga siiski ajab riigi kohatine ihnus, ahnus ja lollus südame pahaks.

irin | Kommentaarid puuduvad »

Patentide absurdsusest

27. mai, 2010 22:06 Sander

Kui natuke mõelda, siis ei ole palju jaburamaid asju, kui elementaarsete asjade patentimine seda on. Järgnevalt panen siia üles kaks videot, mis mõlemad toovad välja patentimise jaburad ja magedad küljed. Innovatsiooni-pidurid patentijad võivad neid nautida, mõne teise paneb loodetavasti mõtlema.

Kes soovib videot parema kvaliteediga alla laadida, siis võib seda lahkelt teha sellelt aadressilt.

Teine video räägib sellest, kuidas asjad patentimiseta palju paremini töötavad.

Kellele viimane video meeldis, siis aadressilt http://www.ted.com leiab häid ideid ja mõtteid küll ja veel, soovitan!

avatud tarkvara, irin, varia | Kommentaarid puuduvad »

Postimees Online kaotas poole oma nimest

10. juuli, 2009 12:09 Sander

Ma arvan, et tänane päev ei pea enam seletama, mida tähendab sõna “Online“. Postimees on õnneks enamusest oma veebist selle sõna kaotanud, sest tõesti – antud veebiväljaanne ei vääri enam seda nime.

Loen mina spordiuudiseid ja uudis saab otsa nii:

Kuidas põhjendasid FOTA esindajad oma käiku ning kuidas vastas neile FIA, loe reedesest Postimehest.

Ei teadnudki, kas nutta või naerda. Ühelt poolt kurb, et leidub veel nii arulagedaid otsuseid ja et need on langetatud innovatsiooniaastal. Teisalt aga ajab naerma, et keegi üritab masu (hakkab lähenema küll päpe’le) ajal sellise “nipiga” kasumit suurendada!?!

Postimees vist unustas ära, et üldise arusaama järgi peaks me nagu elama infoühiskonnas. Kui väga ma ka ei püüaks, siis ei mõtle ma kuidagi välja, kuidas sellises ühiskonnas müüb loosung “Loe tänaseid uudiseid homme!“. Antud teema puhul (FIA vs FOTA) võib homme juba olla toimunud 180 kraadi pööre ja see uudis on täiesti ajast ja arust.

Okei, see selleks. Roheline maailmavaade? Tundub, et nad pole vist kuulnud ka sellest. Mida kuradit ma teen kodus selle vanapaberi kuhjaga, mida ma vahel ei pruugi jõuda sirvidagi, rääkimata lugemisest?!? Koju tellin ma ainult ühte ajakirja ja sellegi lugemiseni jõuan harva (see ilmub kord kuus!).

Turundus- ja arendusosakond peaks seal asutuses tõenäoliselt tagasi valitama. Ilmselgelt pole neil inimestel nägemust või oskusi. Võib ju öelda jah, et asja ei saa kasutajapõhiseks teha, sest siis on üks kasutaja mitme inimese käes ära jaotatud. Aga kas ID-kaardist pole midagi kuuldud? Mobiil-ID? Tundmatud sõnad järelikult. Kui inimesel oleks võimalik osta veebiväljaande täiemahuline tellimus (millest on maha arvestatud kulud trükkimisele ja võib-olla ka transpordile kui selle eest makstakse) või tellida koju paberleht, siis kumma nad täna üldiselt valiks (Postimees teeb küsitlusi, aga nii elementaarset asja ei osatud oma kasutajaskonnalt küsida?!)?

Tegelt ärritaks mind ka nö kuutellimus, ma ei loe kõiki uudiseid ja ma ei pea õigeks nende eest maksmist. Aga nö uudiste krediit? Maksad 100/250/500, saad omal valikult 200/600/1500 uudist lugeda. Seda rahvas tõenäoliselt ostaks (miks mitte jälle neilt küsida?!).

Mis mulle endale kõige suuremat muret valmistab asja juures, on see, et mõni aeg tagasi Firefoxi tõlkides sai lokaliseerimise käigus nupu “Viimased uudised” alla lisatud just Postimehe uudised. Kui nad oma seatempu kiiresti tagasi ei võta, siis tuleb mul hakata muudatusi tegema ja üritada need ka 3.5-s sisse viia. Lihtne tegevus see pole, aga palju valikuvõimalusi just ei jäetud ka. Poolikutest uudistest kasutajad huvitatud pole. Hetkel meenub alternatiivina http://uudised.err.ee – kahjuks on nende heli- ja videomaterjal kujul, mida kõik operatsioonisüsteemid ilma komplikatsioonideta esitada ei suuda, nii et tegemist oleks jälle mõneti poolikute uudistega.

Ehk oskab keegi kommenteerida, millised uudisteportaalid veel mõistlikku sisu pakuvad? Ja kus ei lõhna selle järgi, et varsti sarnaseid arulagedaid otsuseit langetatakse.

Two things are infinite: the universe and human stupidity; and I’m not sure about the former.
– Albert Einstein

irin | 1 kommentaar »

Eesti Päevaleht Online teeb TÜNGA

17. august, 2007 13:12 Sander

olete teinekord otsinud mingit uudist ja saanud guuglilt vastuse epl.ee aadressi peale, avanud siis lingi ja jäänudki uudist otsima.. vbl seda tänu sellele, et otsisite mõnda sõna järgnevatest:

päevaleht, eesti päevaleht, online, uudised, uudis, eesti päevaleht online, ajaleht, eesti, auto, online-uudised, online uudised, news, novosti, video, videod, videoklipp, foto, fotod, kommentaar, kommentaarid, blogi, blogid, majandus, köök, savisaar, narko, mõrv, ansip, pronkssõdur, ehitus, kodu, ärileht, arvamus, aavo kokk, kultuur, sport, moskva, tervis, comment, päevaleht comment

üsna populaarsed neist mõned eksole.. aga viskavad teid täiesti suvalisse kohta epl.ee lehekülgede struktuuris..

miks nii? vaadates siin olevat pilti: EPL lähtekood siis võib märgata, et ka esilehel on sisse söödetud varjatud sõnad nagu savisaar, mõrv või kas või popp poiss plekkmees..

nüüd läksin mina avalehele ja otsisin sealt sõna mõrv: EPL esileht, aga nagu pildi all vasakul nurgas võite märgata, firefox näitas selle peale punast tuld..

õnneks valevorstid karistatakse ära ja natuke pikemalt sellest võite lugeda minut.ee artiklist.

häbi nad tõenäoliselt ei tunne, sest minut.ee artikkel on juba mõnda aega netis liikunud ja EPL lehel pole midagi muutund.. lugejate kaotus on vist tõesti nii valus teema, et lihtsam on oma mainet rikkuda..

irin | Kommentaarid puuduvad »