ID-tarkvara 3.7 – Firefox ei käivitu

1. veebruar, 2013 14:36 Sander

See postitus on mõnes mõttes protestiks RIA ja SK ükskõiksusele ning avaliku veahalduse puudumisele.

Kui lugejat peaks alljärgnev probleem samuti vaevama, siis kiired lahendused on järgmised:

  • Käivita Firefox ohutus režiimis ning keela ID-tarkvara laiendus, selleks ava menüüst Lisad -> Laiendused ning klõpsa vastava laienduse juures nuppu Keela. Taaskäivita tavalises režiimis.
  • Kui oled arvutiteadlikum, siis võid lihtsama lahenduse asemel eemaldada probleemi enda: taaskord käivita Firefox ohutus režiimis ning ava Firefoxi sätted.
    Liigu Muud -> Krüptimine -> Kuva sertifikaate -> Keskused ning otsi üles AS Sertifitseerimiskeskus, mille alt klõpsa sertifikaadil “ESTEID-SK 2007” – eemalda sertifikaat, vajutades nuppu Kustuta või eemalda usaldusväärsus…. Firefoxi taaskäivitamisel peaks probleem lahenema.

Probleemist endast..

Nädala alguses ütles Merike Sell mulle vestluse käigus, et ta ei soovita versiooni 3.7 paigaldada, sest Windowsis ei käivitu tal pärast selle versiooni paigaldamist enam Firefox. Algas töönädala väldanud sitika otsimine ja purki me ta lõpuks ka panime.

Merikese poolt tehtud mõningase testimise järel oli kindel, et viga peitub just laienduses, sest selle keelamisel käivitamise probleem lahenes. Siis jäi üle veel uurida, et mis on kahe versiooni vahel muutunud. Kuna RIA taaskord elu lihtsaks ei tee, siis linkida pole mul paraku kuhugi mujale kui omalt poolt koostatud diffile.
Nagu võrdlusest selgub, eemaldati versioonis 3.7 teatud kontrollid vanemate sertifikaatide olemasolule, selle eemaldamise käigus läks kaduma ka rida (if(!FindCertificateByNickname(“SK-ESTEID-2007”)){), mis kontrollib, kas “SK-ESTEID-2007” nime kandev sertifikaat on äkki juba olemas. Uus ja natuke konsolideeritud funktsioon enam taolise sertifikaadi olemasolu ei kontrolli ja sellest probleem tekibki. Laiendus kontrollib, kas on olemas sertifikaat, mis kannab nime “ESTEID-SK 2007 – AS Sertifitseerimiskeskus”, sellenimelist sertifikaati aga ei leita ja laiendus üritab selle lisada, soovides pärast seda Firefoxi restartida. Firefoxi sisemine kontroll aga leiab, et sertifikaat on olemas, küll vale nimega, aga siiski. Vana nimega sertifikaati üle ei kirjutata ja Firefox jääb lõpmatult restartima.

Kuna esialgu jäi selgusetuks, et kust siis selline “vale” nimega sertifikaat järsku profiili sattus, siis otsustasime ka selle välja otsida. Vaja ju siiski teada saada, et kui paljud kasutajad selle uue tarkvara versiooniga “õnnelikuks” tehakse. Google abiga oli seekord võimalik jõuda välja sellise lingini: http://ideelabor.ee/opensource/browser/id-card-win32-installer/trunk/profile-esteid.ini – tekkis kahtlus, et äkki on tegemist SK vana tarkvaraga. Õnneks oli Merikesel olemas ka vana tarkvara paigaldaja ning nii leidiski versioon 0.8.7.1 tee minu virtuaalmasinasse, kus sai kinnitust see, et pärast tolle tarkvara paigaldamist ja Firefoxile toe paigaldamist vaatas sealt vastu too versiooni 3.7 jaoks “vale” nimega sertifikaat.

Ehk siis teada ka probleemi leviulatus: kõik need kasutajad, kelle Firefoxi profiili on seadistatud SK vana tarkvaraga (julgen eeldada, et päris mitmed kasutajad, sest nii vana see tarkvara nüüd ka pole).

Miks SK-l jäi probleem testimisel märkamata? Eelmisel aastal kaitses üks tudeng IT Kolledžis lõputööd pealkirjaga “Mitme operatsioonisüsteemiga tööjaama seadistamine, juurutamine ja hooldus ID-kaardi baastarkvara testimiseks” – võimalik, et see süsteem võeti ka kasutusele ja ma julgen kahelda, et testimise käigus sinna vana SK tarkvara tee leidis. Muul juhul poleks olnud võimalik probleemist mööda vaadata.

avatud tarkvara, firefox | 1 kommentaar »

Mõne sõnaga Mageiast

15. juuni, 2011 17:47 Sander

Kes mu tegemistega lähemalt kursis, need teavad, et viimasel ajal olen rohkem oma vaba aega investeerinud Mandriva forki, Mageiasse. Seoses sellega sai kuu alguses toimunud reliisi ajaks valmis muditud nii kohaliku kogukonna veebileheke kui ka ID-kaardi tugi Mageias (muidugi nii palju kui SK tarkvara seda tuge pakkuda suudab tänane päev).

Kuna see kuu on puhkus, siis eelnevale on lisandunud õpetus, kuidas Mageia ISO saada mälupulgale nii, et oleks ka muudatuste salvestamise võimalus (ehk siis persistent live usb), ning möödunud nädalavahetusel sai ka oma abikäsi antud, et uus perl (versiooniga 5.14) võimalikult sujuvalt oma tee Mageiasse leiaks. Selle nimel sai ringi pakendatud ~300 perli pakki. Loodan samas vaimus jätkata ja kuna leidub ka palju teisi kaasalööjaid, siis võib arvata, et Mageiast saab üsna asjalik distro.

Igatahes kui lugeja on linuxihuviline ja ei ole veel antud isendit proovinud ning samas pole päris rahul oma praeguse distroga, siis tasub proovida ja uurida 🙂

avatud tarkvara, linux | Kommentaarid puuduvad »

Olukorrast meie “e”-riigis..

9. juuli, 2010 15:08 Sander

See postitus sisaldab tõenäoliselt ebatsensuurseid väljendeid (maks hüppas üle kopsu, siis juhtub nii..) ning on tõsine irin. Et kes sellist kõnepruuki ei seedi, siis vaadake nüüd mujale ja ärge lugege.

Aga..

Kui teaks, kuidas sitt maitseb, siis täna oleks tõenäoliselt see maitse suus küll.. Kes on vaba tarkvara kommuuni eluga kursis, siis ilmselt on talle teada, et Ain Vagula on meie seast lahkunud. Ain aga oli suuresti üks ja see ainus, kes viimastel aastatel vastutas OpenOffice.org’i tõlkimise ja tõlgete jõudmise eest eestlastele kättesaadavatesse peeglitesse. Lisaks tõlkimisele vahendas Ain ka probleeme, mis lokaliseerimisega esinema hakkasid. Lühidalt öeldes tegi ta kaunis roppu tööd mitte millegi eest.

Nüüd on väljas OOo 3.2 ja eestikeelsena seda enam ei ole võtta. Ka ei leia enam seda vabatahtlikku, kes tahaks taaga kanda võtta (endalgi pole mul enam nii palju vaba aega, et teine nii suure kaaluga asi veel kaela võtta, Merikese abita oleks ma juba ka Mozilla asjadega parajas hädas). Samal ajal aga liigub elu selles suunas, et EL propageerib avatud tarkvara ning standardite kasutamist ja sellest lähtuvalt peab ka meie M$-lembene riiginatuke hakkama mõtlema ODF-vormingutele. Emakeelsena toetab seda aga kõikse paremini tõenäoliselt OOo, vähemalt on see meie maarjamaal tänu Aini tööle enimlevinud. Probleem tekib sellest, et ka riigiaparaadis töötab palju selliseid inimesi, kelle ainus räägitav keel on eesti keel. Mis lühidalt tähendab seda, et tööjaamadele paigaldatav tarkvara peaks nendega maakeeli suhelda oskama.

Vaba tarkvara kogukonnas leidub inimesi, kes oleks nõus antud tõlketööd tegema, kui oleks taga ka mingi rahaline toetus. Selle rahalise toetuse eest peaks aga hea seisma riik, sest ühtki teist mõistlikku lahendust ma selles suhtes ei näe. Mingis osas on arengut isegi olnud ja tõenäoliselt hakkab riik ka ise probleemist aru saama.

Ja nüüd tulebki selle postituse kirjutamiseni viinud point. Mõned päevad tagasi potsatas minu postkasti kiri, kus lühidalt räägiti sellest, et RIA ootab taotlusi projektide läbiviimiseks, millest täpsemalt võib lugeda siit. Ning ühtlasi nähti selles head võimalust vaba laiatarbetarkvara tõlkimise rahastamiseks.

Toetusi võivad aga taotleda piiratud grupp tegijaid:
“Toetusi võivad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, põhiseaduslikud institutsioonid ning valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.”

Vaba tarkvara tõlkijatele tähendab see siis MTÜ’d. Aga MTÜ peab ise panema omaosaluse 15%. Lisaks sellele tuleb MTÜ-l korraldada hange, kus võiks osaleda vähemalt kolm pakkujat. Nii et tulemusena maksavad vabatahtlikud peale 15% oma rahast, et keegi M$ tarkvara tõlkinud ettevõte saaks tulla ja OOo ning midagi muud ka ära solkida. Selle kohta ei oska muud öelda, et no tule taevas appi. Kas riik tõesti muud võimalust ei leidnud asja rahastamiseks. Või kas tõesti keegi seal kõrgemal peaga ei mõtle, et sellist laus mõnitamist vältida. Natukegi?


Joon alla tõlkimisele ja võtab siis juba natuke seda riigiaparaadi mõtlemisvõime külge ka.. Vaadates viimasel ajal toimunut, siis jääb selline mulje, et igasugused hanked korraldatakse suure kiiruga ja mõtlemata ning kui siis lõpuks on leitud ka teostaja, siis hakkab välja tulema, et asi ikka ei mängi sellise illusioonina välja ja järgneb ikaldus ja asjade venimine. Tulemuseks on kas poolik projekt (võtkem kas või meie praeguse ID-kaardi tarkvara olukord) või siis projekt, mis läheb maksma miljoneid ja mõne aasta pärast ei ole see enam kasutatav, sest kokku on keeratud selline käkk, et seda pole võimalik mõistlikult enam laiendada ning välja visatakse uus hange. Seejuures ei suuda aga keegi vigadest õppida ja sama tsirkus läheb otsast uuesti käima. Siinkohal ei oska ma muud öelda, et kus kurat on meie riigi tarkvara kompetentsikeskus, kes peaks sellise jama mitte juhtumise eest vastutama? Miks ei ole meil vääriliselt makstud spetsialiste, kes oskaks välistada hanked, mis on eos läbikukkumisele mõeldud? Või miks kurat ei ole meil riigi palgal arendajate gruppi, kes teeks vajalikud asjad ise ära, nii et ei peaks avalikult meedia vahendusel inetult koostööpartnereid mustama? Miks ei võiks see sama kompetentsikeskus olla seadusemeestele nõunikeks, et ei tehtaks “e”-riigikest alandavaid ja magedaid seadusi (jah, ma mõtlen kasiinode tegevuse “piiramist” nimekate kaudu)? Miks ei võiks selle keskuse kaudu toimuda tarkvara tõlkimise rahastamine? Miks peaks riik üldse panema miljoneid magama infosüsteemide alla, mida paljudel riigiasutustel oleks vaja ja mida tihti igaüks tellib endale oma, vahel samalt partnerilt ja kui see partner neil näppe kõrvetab, siis jääb see vaid antud asutuse teada. Kas kompetentsikeskus ei võiks omada teadmistebaasi, et kust enam mitte hankida? Miks on üldse hangete tegemise seadus ajal ja elul jalus ja mäda?

(Miks ja miks, Hando Runnel)

avatud tarkvara, elust ja olust, irin | 3 kommentaari »

Kriips alla 2009-le

31. detsember, 2009 23:55 Sander

Et siis hakkab otsa saama see aasta. Kui igasugune närve rikkuv poliittsirkus välja arvata, siis peab tunnistama, et on olnud üsna hea aasta. Kui masu nii mõjub, siis võiks egoistlikust vaatevinklist nii jäädagi 😛

Võtaks siis lühidalt kokku kõik selle hää, mis see aasta toonud on:

  • Veebruar – seminaritöö saab lõpuks valmis kirjutatud ja mõne aja pärast ka kaitstud – tulemusega konkurentsitult parim 😛
  • Märts – Firefoxi tõlge saab versiooniga 3.0.7 betast välja (yay!). Tööl lõpeb katseaeg..
  • Mai – seminaritööle jätkuks saab valmis kirjutatud ka lõputöö. Eelmise korteri omanik peab õigeks pind maha müüa ja seega tuleb kolida uude kohta. Takka järgi seni kindlasti ei kahetse.
  • Juuni – lõputöö saab kaitstud, küll mitte nii edukalt kui seminaritöö, aga siiski on paber käes ja 5 aastat koolipingi nühkimist lõpuks ära tasunud.
  • Oktoober – mõned kuud väldanud autokool saab ARKis eduka lõpu, Sander võib nüüd ka rooli keerata. Selleks vaja aga neljarattalist – ka see saab soetatud:
    M6
  • Detsember – kuna ID-kaardi utika jaoks Mandriva pakke ei genereerita, siis tuleb see töö enda peale võtta. Lisaks sellele oleks vaja need ka Mandriva repositooriumitesse saada. Detsembri keskel tagatakse selleks õigused ja Sander saab üheks Mandriva maintaineriks. Algul küll mentori käpa all ja suhteliselt väikse koguse pakkidega, mida hallata, aga kui see ID-utikas stabiilsemaks saab, küll siis hakkab ka pakke lisanduma.

Okei, ühe aasta kohta aitab ka, niigi juba tulemuslikum kui nii mõnedki eelmised. Head vana aasta lõppu ja et uus veel parem tuleks!

avatud tarkvara, elust ja olust, firefox, linux, varia | 3 kommentaari »

Postimees Online kaotas poole oma nimest

10. juuli, 2009 12:09 Sander

Ma arvan, et tänane päev ei pea enam seletama, mida tähendab sõna “Online“. Postimees on õnneks enamusest oma veebist selle sõna kaotanud, sest tõesti – antud veebiväljaanne ei vääri enam seda nime.

Loen mina spordiuudiseid ja uudis saab otsa nii:

Kuidas põhjendasid FOTA esindajad oma käiku ning kuidas vastas neile FIA, loe reedesest Postimehest.

Ei teadnudki, kas nutta või naerda. Ühelt poolt kurb, et leidub veel nii arulagedaid otsuseid ja et need on langetatud innovatsiooniaastal. Teisalt aga ajab naerma, et keegi üritab masu (hakkab lähenema küll päpe’le) ajal sellise “nipiga” kasumit suurendada!?!

Postimees vist unustas ära, et üldise arusaama järgi peaks me nagu elama infoühiskonnas. Kui väga ma ka ei püüaks, siis ei mõtle ma kuidagi välja, kuidas sellises ühiskonnas müüb loosung “Loe tänaseid uudiseid homme!“. Antud teema puhul (FIA vs FOTA) võib homme juba olla toimunud 180 kraadi pööre ja see uudis on täiesti ajast ja arust.

Okei, see selleks. Roheline maailmavaade? Tundub, et nad pole vist kuulnud ka sellest. Mida kuradit ma teen kodus selle vanapaberi kuhjaga, mida ma vahel ei pruugi jõuda sirvidagi, rääkimata lugemisest?!? Koju tellin ma ainult ühte ajakirja ja sellegi lugemiseni jõuan harva (see ilmub kord kuus!).

Turundus- ja arendusosakond peaks seal asutuses tõenäoliselt tagasi valitama. Ilmselgelt pole neil inimestel nägemust või oskusi. Võib ju öelda jah, et asja ei saa kasutajapõhiseks teha, sest siis on üks kasutaja mitme inimese käes ära jaotatud. Aga kas ID-kaardist pole midagi kuuldud? Mobiil-ID? Tundmatud sõnad järelikult. Kui inimesel oleks võimalik osta veebiväljaande täiemahuline tellimus (millest on maha arvestatud kulud trükkimisele ja võib-olla ka transpordile kui selle eest makstakse) või tellida koju paberleht, siis kumma nad täna üldiselt valiks (Postimees teeb küsitlusi, aga nii elementaarset asja ei osatud oma kasutajaskonnalt küsida?!)?

Tegelt ärritaks mind ka nö kuutellimus, ma ei loe kõiki uudiseid ja ma ei pea õigeks nende eest maksmist. Aga nö uudiste krediit? Maksad 100/250/500, saad omal valikult 200/600/1500 uudist lugeda. Seda rahvas tõenäoliselt ostaks (miks mitte jälle neilt küsida?!).

Mis mulle endale kõige suuremat muret valmistab asja juures, on see, et mõni aeg tagasi Firefoxi tõlkides sai lokaliseerimise käigus nupu “Viimased uudised” alla lisatud just Postimehe uudised. Kui nad oma seatempu kiiresti tagasi ei võta, siis tuleb mul hakata muudatusi tegema ja üritada need ka 3.5-s sisse viia. Lihtne tegevus see pole, aga palju valikuvõimalusi just ei jäetud ka. Poolikutest uudistest kasutajad huvitatud pole. Hetkel meenub alternatiivina http://uudised.err.ee – kahjuks on nende heli- ja videomaterjal kujul, mida kõik operatsioonisüsteemid ilma komplikatsioonideta esitada ei suuda, nii et tegemist oleks jälle mõneti poolikute uudistega.

Ehk oskab keegi kommenteerida, millised uudisteportaalid veel mõistlikku sisu pakuvad? Ja kus ei lõhna selle järgi, et varsti sarnaseid arulagedaid otsuseit langetatakse.

Two things are infinite: the universe and human stupidity; and I’m not sure about the former.
– Albert Einstein

irin | 1 kommentaar »