Mandriva + Pulseaudio + bluetooth kõrvaklapid

25. detsember, 2009 00:16 Sander

Tellisin endale mõned päevad tagasi sinihambaga klapid (Philips SHB6100/00). Ja nii muuseas tahtsin siis teada, et kas õnnestub need ka Mandriva ja Pulseaudioga tööle saada. Tuleb tunnistada, et nii vähemalt tunni guugeldasin ja nuputasin, et mis moodi see peaks õnnestuma, aga lahendus iseenesest osutus äärmiselt lihtsaks. Probleem tekkis sellest, et KDE4 ei paku endiselt sinihambaga seadmete ühendamiseks korralikku tööriista. Paaritamisel sain vastu hambaid, et minu klapid pole paaritamiseks sobivad. Peale seda hakkasingi otsima, et milliste käsurealiste tööriistadega siis sama asja ära lahendada saab, aga enamus lahendusi paistsid olevat ajast ja arust ning ei ühildund enam uute tööriistade võimalustega.
Lõpuks leidsin Mandriva foorumist viite, et ära kasuta KDE tööriista vaid paigalda Gnome oma ja paarita sellega. Saigi siis peale lastud pakk nimega gnome-bluetooth ning peale seda tuli vaid käivitada bluetooth-wizard ja klapid arvutiga “paari panna”.
Hetkega ilmus Pulseaudio seadistamise aknasse (pavucontrol) uus väljund.
Heli ümbersuunamine ühest väljundist teise toimub väga lihtsalt ja nö käigupealt.
Esmalt muidugi tabas mind halva üllatusena helikvaliteet, see oli midagi üsna halba ja sellega poleks kuidagi õnnestund muusikat kuulata. Väike guugeldamine näitas, et vaikimisi kipub Pulseaudio kasutama HSP/HFP režiimi, sest see on vajalik kahepoolseks sideks, ehk siis kõne tegemiseks, kus heli liigub arvutisse ja ka sellest välja. Antud režiimi kvaliteet on aga täpselt nii hea, et kõne tehtud saaks. Parema kvaliteedi saamiseks tuleks aga lülituda A2DP režiimi. Asusingi taaskord otsima, et kust konfimise failist selle lülituse teha saaks, kuni koperdasin kogemata Pulseaudio väljundite seadistamise kaardile. Ka see ringilülitus toimus käigupealt ja helikvaliteet paranes ikka tunduvalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui lootsin algul teha mingi viki juhendi (selgitamaks, kuidas kogu see värk toimima saada), siis tegelikult seal polegi midagi teha vaja, kõik töötab niigi. Üldiselt väga positiivne üllatus jõuluõhtusse.

Hääd pühade jätku!

avatud tarkvara, linux | Kommentaarid puuduvad »

10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks

5. juuli, 2009 20:08 Sander

Sellise pealkirjaga artikli leidsin ma juulikuisest [digi]st. Kuna artikli sisu mul mõned karvad püsti ajas, siis tahaks ka siinkohal seda üksipulgi kommenteerida.

Esiteks pealkiri. Sealt on ilmselgelt ära unustatud “algajat” ja tõenäoliselt on üleliigsed sõnad “kõige suuremat”, sest eks see ikka oleneb väga sellest, et millise mätta otsast parasjagu vaadata. Järgnevalt kommenteeritavaid punkte nii üldiselt kõigi Linuxi kasutajate selga tõmmata ei saa. Samuti jääb artiklist selline mulje, et selle on kirjutanud Linuxiga alles tutvust tegev kasutaja ja kasutatud on tõenäoliselt ainult Ubuntut.

Aga nüüd siis punktid ja minu kommentaarid neile:

1. Seitse venda … ja seitse veel!

Linuxi distributsioone on liiga palju, selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.

Eesti vanasõna ütleb, et ega küll küllale liiga tee. Jah, tõsi, !algajal! kasutajal võib pea segi minna küll. Omal ajal sai isegi päris mitmeid distrosi läbi proovitud. Nüüd juba aastaid Linuxit kasutades ei ole mul enam probleemi valiku tegemisel. Samuti tahaks siinkohal tsiteerida ühte DistroWatchi artiklit Linus Torvaldsiga:

DW: Do you think having so many distributions is a good thing? Should a collaboration effort exist for a single “new user orientated” distribution, or should new users just get used to the “Linux way”?

LT: I think multiple distributions aren’t just a good thing, I think it’s something absolutely required! We have hundreds of distros, and a lot of them are really for niche markets. And you need that – simply because different markets simply have different requirements, and no single distro will take care of them all.

Lühidalt kokku võttes – eks alguses tulebki proovida, et milline distro paremini sobib ja kiiremini soovitud eesmärgile viib. Riideid ostes proovid ka ju ühte ja teist, mitte ei lähe poodi, kus seinal ripub üks särk ja sellega tulebki leppida. Need ajad on möödas. (http://www.zegeniestudios.net/ldc/ – mõningaseks abiks neile, kes tõesti hädas.

2. Tere tulemast Terminali

Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti tobedad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida otsima.

Et kohe mitte midagi?! Andku autor andeks, aga päris huupi lahmida ka ei maksa. Viimased Linuxi distrod on juba sellel tasemel, et tavakasutaja saab enamuse vajalikust tehtud jäädes graafilise keskkonna piiresse. Jah, netist leiab üldiselt õpetusi, mis juhendavad konsooli/terminali kaudu asju lahendama. Aga see ei tähenda, et pole olemas võimalust seda ka graafiliselt teha. Käsurida kasutades võid lihtsalt kindlam olla, et kui käsud järjest sisse toksid, siis ei ole seda muret, et kusagil liideses jäi mingi vajalik linnuke märkimata. Samuti saab abistajale konsooli tagastatud veateate edastada ja nii on tunduvalt lihtsam abi anda kui nõmedaid ekraanipilte edasi-tagasi saates. Samuti huvitaks mind väga, et millised olid need ilmatu pikad konfiguratsioonifailid või käskude read. Autor pole tõenäoliselt Squidi või mõnda muud tõsisemat server-rakendust veel häälestada jõudnud, mis ta vaene inimene nende konfiguratsioonifailidega pihta hakkaks 🙁 Linuxi kasutaja (ehk siis minu enda) arvamus nendest failidest: need failid annavad täieliku kontrolli selle üle, mida rakendus teeb ja ei tee ja see on must-valgelt kirjas. Häälestamiseks pole ees mingi graafiline liides, mis pooltele neile ridadele oma nägemise järgi väärtuse annab ja sa ei saa seda kuidagi muuta.

Aga iriseks veel autori keelekasutuse koha pealt: kõik tähendab kõik ja mitte midagi tähendab mitte midagi, need on määratluse servad.

3. Jama mitme kuvariga

Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.

Jah, tuleb tunnistada, et see kuvarite probleem on juba päris vana. Siiski peab nentima, et edasiminek on olnud päris suur. Veel paar aastat tagasi töökaaslasele kahte kuvarit sättides tuli konfiguratsioonifaili käsitsi timmida ja siis kogu X uuesti laadida, et tulemust näha. Ja nii mitu korda proovides sai lõpuks mingi poolpiduse lahenduse kätte. Nüüd suve algul Linuxi kevadfestivalil tuli mulle suureks üllatuseks kui kergesti selle asja Mandriva all ära teha sai ja X’i ei pidanudki uuesti laadima. Kogu see kuvari tuvastamine ja muu tsirkus on Windowsi all suuresti ära tehtud videokaardi draiverite poolt. Enamus teavad, kuidas need draiverid Linuxi alla jõuavad. Ega üldiselt ametlikku tuge on ikka üsna vähe, nii et praegune tulemus on juba päris hea. Samuti ei pea ma seda nüüd kõige suuremaks probleemiks, sest palju ikka neid kasutajaid on, kes mitut kuvarit väga tihti kasutavad.

4. See pole pommikindel

Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline liides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.

Alati on ühes pundis ühenditega “kõik” ja “mitte midagi”. Pole olemas operatsioonisüsteemi, mis oleks kuulikindel ja püsiv kui kalju. Samas isiklik kogemus on näidanud, et kui tegemist pole just beta tarkvaraga, siis Linuxil jooksev kraam ebaõnnestub pigem seetõttu, et riistvaras on mingi kala sees. Tööl jooksis mul tööjaam juba teist poolaastat järjest, olles pideva koormuse alla mitmete rakenduste poot (s.h. Virtualboxis jooksev XP) – ja oleks rahulikult ka edasi jooksnud kui poleks voolukatkestus pilti eest viinud. Kui miski vajas aegajalt taaskäivitamist, siis oli see Skype – pole aga kahjuks tegemist avatud tarkvaraga, nii et rakenduse parandamine jääb nende teha. Üldiselt on sellega kuidas kunagi, aga endal on peamiselt kokkujooksmised tekkinud just jampsivast riistvarast või alles arenduses olevast tarkvarast.

5. Heli ja pilt pole Linuxi jaoks

See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.

Vot ei oska kahjuks antud fakti ei kinnitada, ega ka mitte ümber lükata, sest ei ole antud rakendusi väga tihti vaja läinud ja oma nikerdamised olen nikerdatud saanud ka sellega, mis olemas. Küll aga võtaks kahtluse alla, kas see on üks 10-st suurest jamast nüüd. Jama oleks siis kui Linux ei suuda heli ja pilti esitada, aga kui korralikud koodekid olemas (nt win32-codecs nimeline pakk), siis pole esitamisega üldiselt mingeid probleeme. Ühesõnaga natuke mageda maitsega jama artiklisse sokutatud.

6. Milleks kasutajaga suhelda?

Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.

Pole ammu ükski ketas täis saanud, aga nii palju kui olen märganud, siis selle jälgimiseks peaks ikka rakendused olemas olema. Võimalik, et tõesti mõni neist siis parasjagu magas maha teavitamise. Muidugi konkreetse ketta probleemi puhul saab töölauale igasugu vidinaid paigutada, mis ka ketaste täituvust näitavad, et juba varakult märgata, et hakkab täis saama. Inimene peab ikka ise ka natuke mõtlema, kõike ei saa arvuti ette ja taha ära teha 😛 (otsi lolli, kes vabandust ei leia eksole :D). Siiski üldiselt pean ma pigem positiivseks seda, et iga asja peale ei teki mingi popup nagu Windowsis. Enamasti tahad sa sellest ikka kiiresti ekraaninurgast lahti saada.

7. Teelt kõrvale ära pööra

Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsal riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.

Ma nüüd ei saa päris hästi sellest punktist aru, pigem on siin mõeldud seda, et uuema riistvaraga on probleeme, mitte selle vanemapoolsega. Aga no mis sa teed kui riistvaratootjad ei näe Linuxit veel turuna. Läbi ussi teatud organi neid vidinaid ja muid seadmeid (nende rikkumise riskiga) tööle häkkida ja neile draivereid luua – see on teadus, mida oskavad üsna vähesed ja seetõttu läheb ka aega, et sellised seadmed tööle hakkaks. Eks ta jama on, aga näpuga näidata tuleb riistvara tootjate poole.

8. Mis toimub Flashiga?

Võib-olla see on üksikjuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.

Jah, tõsi ta on, et Flash on Linuxi all natuke tuimem kui Windowsi all, aga no see vahe pole nüüd nii suur. Näpuga saab muidugi näidata Adobe poole, sest viimastel andmetel tegeleb Flashi plugina arendamisega Linuxile vist ainult käputäis inimesi kui mitte öelda ainult üks arendaja. Kuna tegemist on jälle kinnise koodiga, siis vabavaralisi alternatiive üritatakse küll luua, aga juba eos ei saa sealt head nahka tulla.

9. Tarkvara installimine

Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.

“Installimine” on selline tore sõna. Kandus Windowsist üle meie keelde ja on ka päris viisakalt ära juurdunud. Vanaemale ütleb aga täpselt mitte midagi. Võiks ju üritada siiski tarkvara paigaldada, mitte installida. See selleks 😛 Nagu juba eelpool mainitud sai, siis Linuxit olen kasutanud juba mõnda aega. Olen ka algajaid kasutajaid seejuures päris omajagu aega aidanud. Sagedane probleem on see, et vaadatakse mööda pakihaldurist ja asutakse kompileerima rakendust, mille paigaldamiseks oleks vaja kõigest avada tarkvara paigaldamise tööriistad ja see varamust üles otsida. Valmis kompileeritud pakke on kümnetes tuhandetes, olenevalt distrost mõnel vähem, mõnel rohkem, aga nende aastate jooksul, mil ma Linuxit kasutanud olen, on tarkvara kompileerimist vaja läinud pigem üsna harva (juhul kui mõne haruldase vidina draiverit pole varamusse kaasatud jne). Ja isegi kui antud tarkvara pole varamus, siis üldiselt on võimalik Google kaudu leida juba valmis kompileeritud pakk.

Windowsi kasutajatele on aga selgeks tehtud, et Linuxis peab kõike kompileerima ja seetõttu vist ka esimese asjana seda tegema asutakse. Võiks aga natuke laiemalt asjale vaadata 🙂

10. ATI kaardiga külmas ja näljas

Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.

Nojah, juhtus küll nii, et mõned kasutajad jäeti lageda taeva alla, aga ma ei tähtsustaks seda probleemi üle. Üldiselt läheb see punkt kokku 3., 5., 7. ja 8. punktiga – ehk siis suur firma ei pea Linuxi kasutajaskonda veel turuks ja asjad pole toetatud nii nagu peaks. Need toeta jäänud ATI graafikakaardi kasutajad pole ju ainsad, ka uuemate Inteli kaartide kasutajatel muresi jagub.

Kokkuvõttes jääb kogu see artikkel natuke pinnapealseks ja ühe inimsese keskseks. Natuke asjalikumad jamad on kirja saanud Pingviinis. Aga eks sealgi leidu ülepakutud punkte.

Ka on artiklist välja jäänud üks eriti just eestlasele oluline “jama”. Selleks on litsents, mille all enamus vabast tarkvarast välja lastud on. Tänu sellele “jamale” pole kasutajal õigust kedagi süüdistada 😛 Tsiteeriks siinkohal ka vastava punkti nt GPLv3 litsentsist:

15. Disclaimer of Warranty.

THERE IS NO WARRANTY FOR THE PROGRAM, TO THE EXTENT PERMITTED BY APPLICABLE LAW. EXCEPT WHEN OTHERWISE STATED IN WRITING THE COPYRIGHT HOLDERS AND/OR OTHER PARTIES PROVIDE THE PROGRAM “AS IS” WITHOUT WARRANTY OF ANY KIND, EITHER EXPRESSED OR IMPLIED, INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, THE IMPLIED WARRANTIES OF MERCHANTABILITY AND FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE. THE ENTIRE RISK AS TO THE QUALITY AND PERFORMANCE OF THE PROGRAM IS WITH YOU. SHOULD THE PROGRAM PROVE DEFECTIVE, YOU ASSUME THE COST OF ALL NECESSARY SERVICING, REPAIR OR CORRECTION.

Need kaks viimast lauset on mu lemmikud sellest litsentsist ja vastavad ka kõigile jamadele ja kobinatele, mis vaba tarkvaraga seotud 🙂

avatud tarkvara, irin, linux | 12 kommentaari »

WordPress 2.8

5. juuli, 2009 15:12 Sander

Kakk uuendas WordPressi tõlke versioonile 2.8 ja seega sai ka enda veeb uuele mootorile üle viidud. Kuna mõne plugina uuendamisel oli päris mitmeid probleeme, siis päris kindel ma pole, et kõik hetkel ka nii töötab kui oodata võiks 😛 Nii et kui keegi märkab mingit probleemi kusagil, siis andke teada 🙂

avatud tarkvara, varia | Kommentaarid puuduvad »

Kooliga siis praktiliselt ühel pool

4. juuni, 2009 15:10 Sander

Hmm, kõrghariduse lõhna tunnete? Mina juba tunnen 😛 Peab küll veel 18. juunini ootama, et selle va paberi ka kätte saaks, aga muidu sai eile töö ära kaitstud. Nimeks sai see “Alternatiivlahendus Windows Home Serverile: Linuxi-põhine kodune võrguserver” ja kuigi ei jõudnud ma küll tervikliku lahenduse väljatöötamiseni, siis loodan ma ühel päeval asja ka nii kaugele saada. Miks mitte näiteks Estobuntu arendajate abiga luua Estobuntu koduserver 😉

Eks aeg annab tunda, kas praegusele kraadile ka lisa tuleb. Ise seda küll loodan, kuid samas olen kindel, et mitte veel sellel sügisel.. Natuke tahaks puhata ka.

avatud tarkvara, linux, serverid | 2 kommentaari »

Firefox 3.5 ja muidu elust ning olust

23. mai, 2009 15:13 Sander

Viimati sai siis miskit kirja pandud päris ammu aega tagasi. Vahepeal on ajaga üsna kitsaks läinud. Palju tööd ja palju muid asju. Aga võiks siis väikse vahekokkuvõtte teha.

Kõigepealt Firefoxist.. 3.5 on ukse ees. Veel täna sai päris mitmeid vigu parandatud (esimene laine ja teine – tänud Marekile ja Merikesele ;)). See peaks ka jääma viimaseks osaks Firefox 3.5-e juures. Juuni alguses peaks ilmuma RC1 ning siis on näha, kas tuleb veel eelväljalaskeid või järgneb lõplik versioon. Ootan põnevusega.

Kui natuke isiklikuma poole pealt valgustada, siis kevad on üsna kiire aeg olnud. Peale seminaritöö kirjutamist jõudsin mõttele, et peaks siis juba ka selle lõputöö ära kirjutama ja nii sai ka tehtud. Eks juuni algus näitab, kas saan selle ka ära kaitstud. Ka tööd on päris palju olnud. Ja et nende asjade kõrvale vaba aega ei jääks, siis tuli veel kolimine ka ette võtta, sest korteri omanik arvas heaks elamispind müüki panna. Siinkohal tuleb muidugi ausalt ära öelda, et ega kahju küll ei ole, sest uus korter on ikka kõvasti paremas asukohas ning loomulikult ka paremas seisukorras. Kui arvestused väga mööda pole, siis lisaks veel ka odavam 😛

Üks projekt on veel ette võetud, aga sellest hetkel pikemalt ei pajataks, see võiks enne hakata progressi näitama, siis ehk saab ka natuke ses osas infot anda.

avatud tarkvara, elust ja olust, firefox | Kommentaarid puuduvad »

Kiitust presidendile

2. veebruar, 2009 23:21 Sander

Üldiselt mul meie valitsuse kohta hetkel midagi väga halba öelda ei ole. Parim kõigist võimalikest kombinatsioonidest siiski. Aga vahel panevad puusse nemadki (vaata link 1 ja link 2) ja päris valusalt seejuures. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis tänasest presidendi kõnest, mille täies pikkuses võib leida postimees.ee artiklist.

Pikemalt tsiteeriks sellest välja järgmise osa:

Tahetakse, et Euroopa Liit rahastaks Nordstreami projekti. Jah, miks ka mitte. Lõppkokkuvõttes ei saa Eesti seda meile teadmata tingimustel käivitatud ettevõtmist peatada. Küll aga saame, veelgi enam, me peame nõudma, et see projekt viidaks ellu Euroopa Liidu enda konkurentsireegleid järgides.

Aga kuidas need konkurentsireeglid siis toimivad? Näiteks on Euroopa Komisjon juba teist korda trahvinud miljardi euroga USA tarkvarafirmat Microsoft selle eest, et too lisas oma tarkvarale kohustusliku internetibrauseri Explorer. Sellist ebaseaduslikku käiku nimetatakse Euroopa konkurentsipoliitikas «sidumiseks».

Aga samas lubab Euroopa Liit gaasi tarnijal omada ka gaasi jaotamise võrke. Ka see on «sidumine», ka see on vastuolus nondesamade konkurentsireeglitega.

Öeldakse, et see on hoopis teine asi kui Microsofti kaasus. Ongi teine asi. Kui osta Microsofti tarkvara, võid sa alati kasutada mõnd teist internetibrauserit, näiteks Firefoxi. Ja sa võid üldse Microsofti tooteid mitte osta ja kasutada Linuxit või Macintoshi.

Gaasi puhul pole sul teist valikut. Kui kütad gaasiga oma kodu või kui gaasiturbiin toodab elektrit, siis saad gaasi osta vaid ühelt firmalt, kellele ühtlasi kuulub ka jaotusvõrk.

Igal juhul mulle see osa kõnest meeldis ja ehk mõtleb sellele ka valitsus natuke, miks mitte kulusid kärpides 😛

avatud tarkvara, firefox, linux | Kommentaarid puuduvad »

Vaba tarkvara arengutest meil ja mujal

23. jaanuar, 2009 13:10 Sander

Meitemaalt on siis meeldivat liikumist taaskord RISO poolt kuulda. 9-nda jaanuari seisuga on üllitatud esimene mustand (versioon 0.1) sellisest asjast nagu seda on Avatud tarkvara raamistik. Soovitaks kõigil tarkvarast ja arvutitest vähegi huvi tundvatel tegelastel seda lugeda. Seletab lahti esiteks nii mõnedki mõisted, mida võib-olla seni ei mõisteta nagu võiks ja teiseks omab nii mõndagi asjalikku punkti, mis meie M$-osariigis ehk isegi täide viia õnnestub. Üldiselt küll vaadatakse meie riigivärgis sellistest raamistikest veel külma närviga mööda, aga ehk tuleb ka siinmail kunagi avatud tarkvara hindav valitsus nagu seda praegu juhtus USAs.

See ongi siis see teine pool millest kirjutada tahtsin.. 20. jaanuaril sai siis maailm nö uue valitseja (Change has come to America – uus Valge Maja veebilehtki tundub viks ja viisakas). Aga pigem tahtsin ma tähelepanu pöörata sellele, et Obamal on tõsised plaanid võtta kasutusele võimalikult palju avatud tarkvara ning seeläbi teha ka riigijuhtimist läbipaistvamaks. Üks tsitaat ka eelnimetatud artiklist (kus muuseas on Obamat nimetatud kui Open source President):

“The concept of open source is going to become an undercurrent to almost everything this administration does,” declared the OSI’s Michael Tiemann.

Viimastel aastatel olen ma USAt pidanud üheks viimaseks riigiks, kellelt poliitilise poole pealt kuidagi õppust võtta, aga nüüd hakkan ma tõesti mõtlema, et muutus on ehk kohale jõudmas. Vast on sellest ka muul maailmal midagi õppida ja miks mitte ka meie riigil (majanduslikke olusi arvestades oleks viimane aeg süveneda sellesse avatud tarkvara raamistikku ja leida võimalusi, kuidas kulud kokku tõmmata).

Ja siis korra tagasi RISO juurde. Võtame mingi suvalise lehe RISO lehelt, näiteks Rakendusplaan 2009-2010, mida näeme me artikli all? Antud dokument on saadaval formaatides .rtf, .odt, .pdf – mida saab hing veel tahta! Tublid, jätkake samas vaimus, 5+.

avatud tarkvara | Kommentaarid puuduvad »

Järgmised postitused »