10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks

5. juuli, 2009 20:08 Sander

Sellise pealkirjaga artikli leidsin ma juulikuisest [digi]st. Kuna artikli sisu mul mõned karvad püsti ajas, siis tahaks ka siinkohal seda üksipulgi kommenteerida.

Esiteks pealkiri. Sealt on ilmselgelt ära unustatud “algajat” ja tõenäoliselt on üleliigsed sõnad “kõige suuremat”, sest eks see ikka oleneb väga sellest, et millise mätta otsast parasjagu vaadata. Järgnevalt kommenteeritavaid punkte nii üldiselt kõigi Linuxi kasutajate selga tõmmata ei saa. Samuti jääb artiklist selline mulje, et selle on kirjutanud Linuxiga alles tutvust tegev kasutaja ja kasutatud on tõenäoliselt ainult Ubuntut.

Aga nüüd siis punktid ja minu kommentaarid neile:

1. Seitse venda … ja seitse veel!

Linuxi distributsioone on liiga palju, selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.

Eesti vanasõna ütleb, et ega küll küllale liiga tee. Jah, tõsi, !algajal! kasutajal võib pea segi minna küll. Omal ajal sai isegi päris mitmeid distrosi läbi proovitud. Nüüd juba aastaid Linuxit kasutades ei ole mul enam probleemi valiku tegemisel. Samuti tahaks siinkohal tsiteerida ühte DistroWatchi artiklit Linus Torvaldsiga:

DW: Do you think having so many distributions is a good thing? Should a collaboration effort exist for a single “new user orientated” distribution, or should new users just get used to the “Linux way”?

LT: I think multiple distributions aren’t just a good thing, I think it’s something absolutely required! We have hundreds of distros, and a lot of them are really for niche markets. And you need that – simply because different markets simply have different requirements, and no single distro will take care of them all.

Lühidalt kokku võttes – eks alguses tulebki proovida, et milline distro paremini sobib ja kiiremini soovitud eesmärgile viib. Riideid ostes proovid ka ju ühte ja teist, mitte ei lähe poodi, kus seinal ripub üks särk ja sellega tulebki leppida. Need ajad on möödas. (http://www.zegeniestudios.net/ldc/ – mõningaseks abiks neile, kes tõesti hädas.

2. Tere tulemast Terminali

Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti tobedad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida otsima.

Et kohe mitte midagi?! Andku autor andeks, aga päris huupi lahmida ka ei maksa. Viimased Linuxi distrod on juba sellel tasemel, et tavakasutaja saab enamuse vajalikust tehtud jäädes graafilise keskkonna piiresse. Jah, netist leiab üldiselt õpetusi, mis juhendavad konsooli/terminali kaudu asju lahendama. Aga see ei tähenda, et pole olemas võimalust seda ka graafiliselt teha. Käsurida kasutades võid lihtsalt kindlam olla, et kui käsud järjest sisse toksid, siis ei ole seda muret, et kusagil liideses jäi mingi vajalik linnuke märkimata. Samuti saab abistajale konsooli tagastatud veateate edastada ja nii on tunduvalt lihtsam abi anda kui nõmedaid ekraanipilte edasi-tagasi saates. Samuti huvitaks mind väga, et millised olid need ilmatu pikad konfiguratsioonifailid või käskude read. Autor pole tõenäoliselt Squidi või mõnda muud tõsisemat server-rakendust veel häälestada jõudnud, mis ta vaene inimene nende konfiguratsioonifailidega pihta hakkaks 🙁 Linuxi kasutaja (ehk siis minu enda) arvamus nendest failidest: need failid annavad täieliku kontrolli selle üle, mida rakendus teeb ja ei tee ja see on must-valgelt kirjas. Häälestamiseks pole ees mingi graafiline liides, mis pooltele neile ridadele oma nägemise järgi väärtuse annab ja sa ei saa seda kuidagi muuta.

Aga iriseks veel autori keelekasutuse koha pealt: kõik tähendab kõik ja mitte midagi tähendab mitte midagi, need on määratluse servad.

3. Jama mitme kuvariga

Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.

Jah, tuleb tunnistada, et see kuvarite probleem on juba päris vana. Siiski peab nentima, et edasiminek on olnud päris suur. Veel paar aastat tagasi töökaaslasele kahte kuvarit sättides tuli konfiguratsioonifaili käsitsi timmida ja siis kogu X uuesti laadida, et tulemust näha. Ja nii mitu korda proovides sai lõpuks mingi poolpiduse lahenduse kätte. Nüüd suve algul Linuxi kevadfestivalil tuli mulle suureks üllatuseks kui kergesti selle asja Mandriva all ära teha sai ja X’i ei pidanudki uuesti laadima. Kogu see kuvari tuvastamine ja muu tsirkus on Windowsi all suuresti ära tehtud videokaardi draiverite poolt. Enamus teavad, kuidas need draiverid Linuxi alla jõuavad. Ega üldiselt ametlikku tuge on ikka üsna vähe, nii et praegune tulemus on juba päris hea. Samuti ei pea ma seda nüüd kõige suuremaks probleemiks, sest palju ikka neid kasutajaid on, kes mitut kuvarit väga tihti kasutavad.

4. See pole pommikindel

Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline liides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.

Alati on ühes pundis ühenditega “kõik” ja “mitte midagi”. Pole olemas operatsioonisüsteemi, mis oleks kuulikindel ja püsiv kui kalju. Samas isiklik kogemus on näidanud, et kui tegemist pole just beta tarkvaraga, siis Linuxil jooksev kraam ebaõnnestub pigem seetõttu, et riistvaras on mingi kala sees. Tööl jooksis mul tööjaam juba teist poolaastat järjest, olles pideva koormuse alla mitmete rakenduste poot (s.h. Virtualboxis jooksev XP) – ja oleks rahulikult ka edasi jooksnud kui poleks voolukatkestus pilti eest viinud. Kui miski vajas aegajalt taaskäivitamist, siis oli see Skype – pole aga kahjuks tegemist avatud tarkvaraga, nii et rakenduse parandamine jääb nende teha. Üldiselt on sellega kuidas kunagi, aga endal on peamiselt kokkujooksmised tekkinud just jampsivast riistvarast või alles arenduses olevast tarkvarast.

5. Heli ja pilt pole Linuxi jaoks

See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.

Vot ei oska kahjuks antud fakti ei kinnitada, ega ka mitte ümber lükata, sest ei ole antud rakendusi väga tihti vaja läinud ja oma nikerdamised olen nikerdatud saanud ka sellega, mis olemas. Küll aga võtaks kahtluse alla, kas see on üks 10-st suurest jamast nüüd. Jama oleks siis kui Linux ei suuda heli ja pilti esitada, aga kui korralikud koodekid olemas (nt win32-codecs nimeline pakk), siis pole esitamisega üldiselt mingeid probleeme. Ühesõnaga natuke mageda maitsega jama artiklisse sokutatud.

6. Milleks kasutajaga suhelda?

Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.

Pole ammu ükski ketas täis saanud, aga nii palju kui olen märganud, siis selle jälgimiseks peaks ikka rakendused olemas olema. Võimalik, et tõesti mõni neist siis parasjagu magas maha teavitamise. Muidugi konkreetse ketta probleemi puhul saab töölauale igasugu vidinaid paigutada, mis ka ketaste täituvust näitavad, et juba varakult märgata, et hakkab täis saama. Inimene peab ikka ise ka natuke mõtlema, kõike ei saa arvuti ette ja taha ära teha 😛 (otsi lolli, kes vabandust ei leia eksole :D). Siiski üldiselt pean ma pigem positiivseks seda, et iga asja peale ei teki mingi popup nagu Windowsis. Enamasti tahad sa sellest ikka kiiresti ekraaninurgast lahti saada.

7. Teelt kõrvale ära pööra

Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsal riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.

Ma nüüd ei saa päris hästi sellest punktist aru, pigem on siin mõeldud seda, et uuema riistvaraga on probleeme, mitte selle vanemapoolsega. Aga no mis sa teed kui riistvaratootjad ei näe Linuxit veel turuna. Läbi ussi teatud organi neid vidinaid ja muid seadmeid (nende rikkumise riskiga) tööle häkkida ja neile draivereid luua – see on teadus, mida oskavad üsna vähesed ja seetõttu läheb ka aega, et sellised seadmed tööle hakkaks. Eks ta jama on, aga näpuga näidata tuleb riistvara tootjate poole.

8. Mis toimub Flashiga?

Võib-olla see on üksikjuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.

Jah, tõsi ta on, et Flash on Linuxi all natuke tuimem kui Windowsi all, aga no see vahe pole nüüd nii suur. Näpuga saab muidugi näidata Adobe poole, sest viimastel andmetel tegeleb Flashi plugina arendamisega Linuxile vist ainult käputäis inimesi kui mitte öelda ainult üks arendaja. Kuna tegemist on jälle kinnise koodiga, siis vabavaralisi alternatiive üritatakse küll luua, aga juba eos ei saa sealt head nahka tulla.

9. Tarkvara installimine

Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.

“Installimine” on selline tore sõna. Kandus Windowsist üle meie keelde ja on ka päris viisakalt ära juurdunud. Vanaemale ütleb aga täpselt mitte midagi. Võiks ju üritada siiski tarkvara paigaldada, mitte installida. See selleks 😛 Nagu juba eelpool mainitud sai, siis Linuxit olen kasutanud juba mõnda aega. Olen ka algajaid kasutajaid seejuures päris omajagu aega aidanud. Sagedane probleem on see, et vaadatakse mööda pakihaldurist ja asutakse kompileerima rakendust, mille paigaldamiseks oleks vaja kõigest avada tarkvara paigaldamise tööriistad ja see varamust üles otsida. Valmis kompileeritud pakke on kümnetes tuhandetes, olenevalt distrost mõnel vähem, mõnel rohkem, aga nende aastate jooksul, mil ma Linuxit kasutanud olen, on tarkvara kompileerimist vaja läinud pigem üsna harva (juhul kui mõne haruldase vidina draiverit pole varamusse kaasatud jne). Ja isegi kui antud tarkvara pole varamus, siis üldiselt on võimalik Google kaudu leida juba valmis kompileeritud pakk.

Windowsi kasutajatele on aga selgeks tehtud, et Linuxis peab kõike kompileerima ja seetõttu vist ka esimese asjana seda tegema asutakse. Võiks aga natuke laiemalt asjale vaadata 🙂

10. ATI kaardiga külmas ja näljas

Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.

Nojah, juhtus küll nii, et mõned kasutajad jäeti lageda taeva alla, aga ma ei tähtsustaks seda probleemi üle. Üldiselt läheb see punkt kokku 3., 5., 7. ja 8. punktiga – ehk siis suur firma ei pea Linuxi kasutajaskonda veel turuks ja asjad pole toetatud nii nagu peaks. Need toeta jäänud ATI graafikakaardi kasutajad pole ju ainsad, ka uuemate Inteli kaartide kasutajatel muresi jagub.

Kokkuvõttes jääb kogu see artikkel natuke pinnapealseks ja ühe inimsese keskseks. Natuke asjalikumad jamad on kirja saanud Pingviinis. Aga eks sealgi leidu ülepakutud punkte.

Ka on artiklist välja jäänud üks eriti just eestlasele oluline “jama”. Selleks on litsents, mille all enamus vabast tarkvarast välja lastud on. Tänu sellele “jamale” pole kasutajal õigust kedagi süüdistada 😛 Tsiteeriks siinkohal ka vastava punkti nt GPLv3 litsentsist:

15. Disclaimer of Warranty.

THERE IS NO WARRANTY FOR THE PROGRAM, TO THE EXTENT PERMITTED BY APPLICABLE LAW. EXCEPT WHEN OTHERWISE STATED IN WRITING THE COPYRIGHT HOLDERS AND/OR OTHER PARTIES PROVIDE THE PROGRAM “AS IS” WITHOUT WARRANTY OF ANY KIND, EITHER EXPRESSED OR IMPLIED, INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, THE IMPLIED WARRANTIES OF MERCHANTABILITY AND FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE. THE ENTIRE RISK AS TO THE QUALITY AND PERFORMANCE OF THE PROGRAM IS WITH YOU. SHOULD THE PROGRAM PROVE DEFECTIVE, YOU ASSUME THE COST OF ALL NECESSARY SERVICING, REPAIR OR CORRECTION.

Need kaks viimast lauset on mu lemmikud sellest litsentsist ja vastavad ka kõigile jamadele ja kobinatele, mis vaba tarkvaraga seotud 🙂

avatud tarkvara, irin, linux | 12 kommentaari »

12 vastust

  1. Artti:

    Eks jah, mõned inimesed näivad tõesti olevat kinnise mõtlemisega( ja Windows on ainuõige usk). Mina ise olen rahul oma Ubuntuga, probleeme on olnud, kuid alati saanud need lahendatud.

  2. Kristo:

    Ohh, leidsid ka teema mille peale leili minna 🙂
    Kui analoogset juttu windowsi puhul teha, siis punkte oleks 20. Kellegil kuskil kindlasti jooksis Linux kokku. Kuigi viimase 5 aasta jooksul ma ei mäleta, et X ise oleks kinni jooksnud. Küll mõni app võib sellega hakkama saada.
    Ainuke tõsiselt võetav kiun on suunas lisa monitor/telekas. Sellega ma nõustun, et hästi need ei tööta. Küll on nii, (nagu ka muude asjadega) Install, ja kui töötab siis töötab. Enamus asju töötavad ja selline asi nagu draiveri install on võõras teema Linuxi all.

  3. Jaanus:

    Kui tahad, et kõik laksust töötaks, siis osta endale Mac!
    Eriti mugav on just mitme monitoriga töötamine ja ei mingit jama tarkvaraga!

  4. Sander:

    @Kristo: ma ei ütleks, et ma leili läksin, lihtsalt tahtsin kommenteerida, mida ma antud punktidest arvan.. on inimesi, kes teavad, mis juhtub kui ma päriselt leili lähen ja no siin oli ikka vahe veel väga pikk sees 😛

    @Jaanus: ma olen oma töö jooksul ka Mac’iga kokku puutunud. ja nii kurb kui see ka pole, siis oli sellega isegi rohkem probleeme kui Linuxiga.. jäi mul tookord lahendamata korralik ligipääs windowsi remote desktopi (ka Microsofti poolt treitud klient ikaldas) ja mõni aeg hiljem tuli mingi HP printer, millele tootja ei suvatsenud draiverit õuntele luua (selliseid printereid oli kaks ja üks pidi siis mulle ette sattuma), küll proovisin ma ühte ja teist pidi, isegi cups sai peale väänatud ja läbi selle proovitud.. ei miskit.. kui ikka tootja draiverit ei anna, siis ei saa öelda, et (rõhutan siinkohal jälle :P) KÕIK laksust töötaks..

    ja mis monitoridesse puutub, siis kui ma ei eksi, vajab Mac mingisugust adapterit, et monitor üldse riistvaraliselt külge saada 😛

  5. cdg:

    Jube palju “näpuga kõigi teiste suunas näitamist” .. Artikli idee oli siiski vist tavakasutaja sussidest, keda eriti ei huvita kellegi on süü, vaid kas töötab või ei ..

  6. Sander:

    minu kommentaaride idee ongi pigem see, et miks miski töötab või ei tööta ja kuidas on see varem olnud.. see on info, millega ka tavakasutaja peaks end Linuxi puhul kurssi viima, sest nagu litsentsi punktid ütlevad – tegemist pole mingi karbitootega, mis annab misiganes garantii.. üldiselt puudub igasugune garantii..

  7. A.I.V.O.:

    Mõned mehed arvavad tõesti, et parim on Mac. Eks see ole maitse küsimus, ja selle üle ei vaielda.
    Minagi lugesin [digi]-st seda artiklit, ausalt ma ei teadnud, et seal vabavara suhtes nii lahmivaks minnakse. Sellest hetkest on mainitud ajakirja väärtus minu silmis langenud…
    Aga see selleks. Tegelikult, kui mul raha oleks puuga üle õla või mul kasvaks kuskil rahapuu, siis ma ostaksin tõesti Mac’i. Viimase aja teated tulevad paraku pidevalt Maci ebaturvalisuse poole pealt: mitte väga ammu muugiti Safari kood lausa sekunditega lahti. Pidi jah olema teine turvalisim brauser. Üha enam küberkurjameid, kes seni olid M$ kiusanud, on ka Macid ette võtnud. Maci omamine näitab inimese jõukust, kellelt peab rahavood kätte saama. Ärgu Mac’i omanikud pahandagu.
    Kuna hästi turvalist tarkvara ei ole olemas (kõik OS-id on kuskilt otsast haavatavad), siis olen mina vähemalt jõudnud niikaugele, et hakkasin aastajagu päevi tagasi Linuxit kasutama, algul live-CD, hiljem juba installituna raali.
    Ma küll ei saa aru, miks ma pean kohe alguses hakkama kompileerima. Kõik oskused tulevad järgemööda, aga siiani olen nn. “oma distro” loomisest eemale hoidnud. Asi funksib niigi.
    Ehk teisisõnu, miks ma pean üleshaibitud toote eest maksma hirmkallist hinda, kui mul on võimalus tasuta valida-saada lõppkokkuvõttes samaväärse töötava toote?

    Mis sest, et garantiid pole, aga asi TÖÖTAB!
    Kui ei tööta, siis proovid teise pingviinilisega.
    Nii lihtne see ongi.

  8. Henrik:

    Oled ühega harjunud, on teisega jama ja vastupidi. Mätas on, jah, õige sõna:) Ma ütleks kõiki neid tsiteeritud asju (originaalartiklit ei lugenud) väikese ümbersõnastamisega erinevate Windowsite kohta.

  9. Timo:

    Olen nõus, tegu on tasuta saadava op-süsteemiga, ise kasutan ning olen väga Linuxiga rahul, enamus asju hakkab Linuxi all ikka tunduvalt paremini tööle. Nutune seis on minu jaoks Inteli kaartide tugi, Hardys ja vanemates Linuxites toimis kõik ilusti (I810) draiveriga. Eks näis, aga need distrod mis tulevad sügisel peaks asi tunduvalt paremaks minema.

  10. Janno:

    Tsipa ülepingutad artikkel, mul on kõik viimseni Ubuntu all üsna lambist tööle läinud, kaasaarvatud eelmainit KÕU USB julk. I love terminal, olemas on aliased, et asja lihtsustada, enimkasutatavatele käskudele, otsin paketti s paketinimi, installin paketti i paketinimi, u on update, noh kus on pikad käsud ? star käsk mängib starfm-i, r2 raadio2-te jne…. Milleks on .deb paketid või install graafilisest synapticust… kõik on olemas ja simpel…. lisaks toppida hunnik depositooriume, kasvõi dayli buildidega ja olemas… krt I love Linux, fck u Win !!!

  11. Djuud:

    Minumeelest on Digi point selles, et Linux on teinud väga suured sammud “tambjuuserile” söödava UI välja arendamises, aga nii kaljukindel see UI tal veel pole, et igapäeva töös muretult kasutada. Minule ei jäänud muljet, et Windowsi taevani jumaldatakse. Lihtsalt Digi meelest on kasutajaid, kes peaks sellistest punktidest teadma. Nagu keegi kuskil eespool ütles ka, et vanaemasid ja vanaisasid absull ei huvita, kes selles süüdi on, et tööd tehtud ei saa… tööd ei saa ju tehtud. Mulle meeldib väga Linux. Kogu see vabavarandus on mulle väga meelt mööda, samas ei tohiks olla hoiakut, et meie teeme tasuta, sina ole rahul. Igatahes, olen Linuxit proovinud, aga esimesena teda hommikul meili lugemiseks üles ei boodi. Peace!

  12. Sander:

    see koht on vaieldav.. vanaema ega vanaisa vaevalt ise hakkavad linuxit paigaldama.. seda teeb ikka keegi teadjam..

    koht kuhu viidata on litsents, mida võiks iga tarkvara puhul lugeda.. litsents ei anna mingit garantiid, et asi töötab alati ja 100%

    ja artiklist jäi näha, et asja oli proovinud ja arvustanud üsna linuxi-võõras inimene.. mina ei tule windowsi kohta sama asja kirjutama, sest ma pole otseselt ja pikemalt sellega juba mõnda aega kokku puutunud, ma ei tea, mis seal on parandatud või mis on halvemaks muutunud..

    ja kui lugeda veel ajakirja nö juhatuse järgmise numbri “flame”war’i, siis pigem oli see nagu lame-war, isegi ei maksa sellisele sisutühjale lahmimisele vastama hakata.. mõru maitse jäi sest ajakirjast..

Kommenteeri

Pea meeles: Kommentaaride modereerimine on sisse lülitatud, seega võib sinu kommentaari avaldumine aega võtta. Kommentaari uuesti postitamine ei ole vajalik.