Postimees Online kaotas poole oma nimest

10. juuli, 2009 12:09 Sander

Ma arvan, et tänane päev ei pea enam seletama, mida tähendab sõna “Online“. Postimees on õnneks enamusest oma veebist selle sõna kaotanud, sest tõesti – antud veebiväljaanne ei vääri enam seda nime.

Loen mina spordiuudiseid ja uudis saab otsa nii:

Kuidas põhjendasid FOTA esindajad oma käiku ning kuidas vastas neile FIA, loe reedesest Postimehest.

Ei teadnudki, kas nutta või naerda. Ühelt poolt kurb, et leidub veel nii arulagedaid otsuseid ja et need on langetatud innovatsiooniaastal. Teisalt aga ajab naerma, et keegi üritab masu (hakkab lähenema küll päpe’le) ajal sellise “nipiga” kasumit suurendada!?!

Postimees vist unustas ära, et üldise arusaama järgi peaks me nagu elama infoühiskonnas. Kui väga ma ka ei püüaks, siis ei mõtle ma kuidagi välja, kuidas sellises ühiskonnas müüb loosung “Loe tänaseid uudiseid homme!“. Antud teema puhul (FIA vs FOTA) võib homme juba olla toimunud 180 kraadi pööre ja see uudis on täiesti ajast ja arust.

Okei, see selleks. Roheline maailmavaade? Tundub, et nad pole vist kuulnud ka sellest. Mida kuradit ma teen kodus selle vanapaberi kuhjaga, mida ma vahel ei pruugi jõuda sirvidagi, rääkimata lugemisest?!? Koju tellin ma ainult ühte ajakirja ja sellegi lugemiseni jõuan harva (see ilmub kord kuus!).

Turundus- ja arendusosakond peaks seal asutuses tõenäoliselt tagasi valitama. Ilmselgelt pole neil inimestel nägemust või oskusi. Võib ju öelda jah, et asja ei saa kasutajapõhiseks teha, sest siis on üks kasutaja mitme inimese käes ära jaotatud. Aga kas ID-kaardist pole midagi kuuldud? Mobiil-ID? Tundmatud sõnad järelikult. Kui inimesel oleks võimalik osta veebiväljaande täiemahuline tellimus (millest on maha arvestatud kulud trükkimisele ja võib-olla ka transpordile kui selle eest makstakse) või tellida koju paberleht, siis kumma nad täna üldiselt valiks (Postimees teeb küsitlusi, aga nii elementaarset asja ei osatud oma kasutajaskonnalt küsida?!)?

Tegelt ärritaks mind ka nö kuutellimus, ma ei loe kõiki uudiseid ja ma ei pea õigeks nende eest maksmist. Aga nö uudiste krediit? Maksad 100/250/500, saad omal valikult 200/600/1500 uudist lugeda. Seda rahvas tõenäoliselt ostaks (miks mitte jälle neilt küsida?!).

Mis mulle endale kõige suuremat muret valmistab asja juures, on see, et mõni aeg tagasi Firefoxi tõlkides sai lokaliseerimise käigus nupu “Viimased uudised” alla lisatud just Postimehe uudised. Kui nad oma seatempu kiiresti tagasi ei võta, siis tuleb mul hakata muudatusi tegema ja üritada need ka 3.5-s sisse viia. Lihtne tegevus see pole, aga palju valikuvõimalusi just ei jäetud ka. Poolikutest uudistest kasutajad huvitatud pole. Hetkel meenub alternatiivina http://uudised.err.ee – kahjuks on nende heli- ja videomaterjal kujul, mida kõik operatsioonisüsteemid ilma komplikatsioonideta esitada ei suuda, nii et tegemist oleks jälle mõneti poolikute uudistega.

Ehk oskab keegi kommenteerida, millised uudisteportaalid veel mõistlikku sisu pakuvad? Ja kus ei lõhna selle järgi, et varsti sarnaseid arulagedaid otsuseit langetatakse.

Two things are infinite: the universe and human stupidity; and I’m not sure about the former.
– Albert Einstein

irin | 1 kommentaar »

10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks

5. juuli, 2009 20:08 Sander

Sellise pealkirjaga artikli leidsin ma juulikuisest [digi]st. Kuna artikli sisu mul mõned karvad püsti ajas, siis tahaks ka siinkohal seda üksipulgi kommenteerida.

Esiteks pealkiri. Sealt on ilmselgelt ära unustatud “algajat” ja tõenäoliselt on üleliigsed sõnad “kõige suuremat”, sest eks see ikka oleneb väga sellest, et millise mätta otsast parasjagu vaadata. Järgnevalt kommenteeritavaid punkte nii üldiselt kõigi Linuxi kasutajate selga tõmmata ei saa. Samuti jääb artiklist selline mulje, et selle on kirjutanud Linuxiga alles tutvust tegev kasutaja ja kasutatud on tõenäoliselt ainult Ubuntut.

Aga nüüd siis punktid ja minu kommentaarid neile:

1. Seitse venda … ja seitse veel!

Linuxi distributsioone on liiga palju, selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.

Eesti vanasõna ütleb, et ega küll küllale liiga tee. Jah, tõsi, !algajal! kasutajal võib pea segi minna küll. Omal ajal sai isegi päris mitmeid distrosi läbi proovitud. Nüüd juba aastaid Linuxit kasutades ei ole mul enam probleemi valiku tegemisel. Samuti tahaks siinkohal tsiteerida ühte DistroWatchi artiklit Linus Torvaldsiga:

DW: Do you think having so many distributions is a good thing? Should a collaboration effort exist for a single “new user orientated” distribution, or should new users just get used to the “Linux way”?

LT: I think multiple distributions aren’t just a good thing, I think it’s something absolutely required! We have hundreds of distros, and a lot of them are really for niche markets. And you need that – simply because different markets simply have different requirements, and no single distro will take care of them all.

Lühidalt kokku võttes – eks alguses tulebki proovida, et milline distro paremini sobib ja kiiremini soovitud eesmärgile viib. Riideid ostes proovid ka ju ühte ja teist, mitte ei lähe poodi, kus seinal ripub üks särk ja sellega tulebki leppida. Need ajad on möödas. (http://www.zegeniestudios.net/ldc/ – mõningaseks abiks neile, kes tõesti hädas.

2. Tere tulemast Terminali

Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti tobedad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida otsima.

Et kohe mitte midagi?! Andku autor andeks, aga päris huupi lahmida ka ei maksa. Viimased Linuxi distrod on juba sellel tasemel, et tavakasutaja saab enamuse vajalikust tehtud jäädes graafilise keskkonna piiresse. Jah, netist leiab üldiselt õpetusi, mis juhendavad konsooli/terminali kaudu asju lahendama. Aga see ei tähenda, et pole olemas võimalust seda ka graafiliselt teha. Käsurida kasutades võid lihtsalt kindlam olla, et kui käsud järjest sisse toksid, siis ei ole seda muret, et kusagil liideses jäi mingi vajalik linnuke märkimata. Samuti saab abistajale konsooli tagastatud veateate edastada ja nii on tunduvalt lihtsam abi anda kui nõmedaid ekraanipilte edasi-tagasi saates. Samuti huvitaks mind väga, et millised olid need ilmatu pikad konfiguratsioonifailid või käskude read. Autor pole tõenäoliselt Squidi või mõnda muud tõsisemat server-rakendust veel häälestada jõudnud, mis ta vaene inimene nende konfiguratsioonifailidega pihta hakkaks 🙁 Linuxi kasutaja (ehk siis minu enda) arvamus nendest failidest: need failid annavad täieliku kontrolli selle üle, mida rakendus teeb ja ei tee ja see on must-valgelt kirjas. Häälestamiseks pole ees mingi graafiline liides, mis pooltele neile ridadele oma nägemise järgi väärtuse annab ja sa ei saa seda kuidagi muuta.

Aga iriseks veel autori keelekasutuse koha pealt: kõik tähendab kõik ja mitte midagi tähendab mitte midagi, need on määratluse servad.

3. Jama mitme kuvariga

Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.

Jah, tuleb tunnistada, et see kuvarite probleem on juba päris vana. Siiski peab nentima, et edasiminek on olnud päris suur. Veel paar aastat tagasi töökaaslasele kahte kuvarit sättides tuli konfiguratsioonifaili käsitsi timmida ja siis kogu X uuesti laadida, et tulemust näha. Ja nii mitu korda proovides sai lõpuks mingi poolpiduse lahenduse kätte. Nüüd suve algul Linuxi kevadfestivalil tuli mulle suureks üllatuseks kui kergesti selle asja Mandriva all ära teha sai ja X’i ei pidanudki uuesti laadima. Kogu see kuvari tuvastamine ja muu tsirkus on Windowsi all suuresti ära tehtud videokaardi draiverite poolt. Enamus teavad, kuidas need draiverid Linuxi alla jõuavad. Ega üldiselt ametlikku tuge on ikka üsna vähe, nii et praegune tulemus on juba päris hea. Samuti ei pea ma seda nüüd kõige suuremaks probleemiks, sest palju ikka neid kasutajaid on, kes mitut kuvarit väga tihti kasutavad.

4. See pole pommikindel

Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline liides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.

Alati on ühes pundis ühenditega “kõik” ja “mitte midagi”. Pole olemas operatsioonisüsteemi, mis oleks kuulikindel ja püsiv kui kalju. Samas isiklik kogemus on näidanud, et kui tegemist pole just beta tarkvaraga, siis Linuxil jooksev kraam ebaõnnestub pigem seetõttu, et riistvaras on mingi kala sees. Tööl jooksis mul tööjaam juba teist poolaastat järjest, olles pideva koormuse alla mitmete rakenduste poot (s.h. Virtualboxis jooksev XP) – ja oleks rahulikult ka edasi jooksnud kui poleks voolukatkestus pilti eest viinud. Kui miski vajas aegajalt taaskäivitamist, siis oli see Skype – pole aga kahjuks tegemist avatud tarkvaraga, nii et rakenduse parandamine jääb nende teha. Üldiselt on sellega kuidas kunagi, aga endal on peamiselt kokkujooksmised tekkinud just jampsivast riistvarast või alles arenduses olevast tarkvarast.

5. Heli ja pilt pole Linuxi jaoks

See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.

Vot ei oska kahjuks antud fakti ei kinnitada, ega ka mitte ümber lükata, sest ei ole antud rakendusi väga tihti vaja läinud ja oma nikerdamised olen nikerdatud saanud ka sellega, mis olemas. Küll aga võtaks kahtluse alla, kas see on üks 10-st suurest jamast nüüd. Jama oleks siis kui Linux ei suuda heli ja pilti esitada, aga kui korralikud koodekid olemas (nt win32-codecs nimeline pakk), siis pole esitamisega üldiselt mingeid probleeme. Ühesõnaga natuke mageda maitsega jama artiklisse sokutatud.

6. Milleks kasutajaga suhelda?

Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.

Pole ammu ükski ketas täis saanud, aga nii palju kui olen märganud, siis selle jälgimiseks peaks ikka rakendused olemas olema. Võimalik, et tõesti mõni neist siis parasjagu magas maha teavitamise. Muidugi konkreetse ketta probleemi puhul saab töölauale igasugu vidinaid paigutada, mis ka ketaste täituvust näitavad, et juba varakult märgata, et hakkab täis saama. Inimene peab ikka ise ka natuke mõtlema, kõike ei saa arvuti ette ja taha ära teha 😛 (otsi lolli, kes vabandust ei leia eksole :D). Siiski üldiselt pean ma pigem positiivseks seda, et iga asja peale ei teki mingi popup nagu Windowsis. Enamasti tahad sa sellest ikka kiiresti ekraaninurgast lahti saada.

7. Teelt kõrvale ära pööra

Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsal riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.

Ma nüüd ei saa päris hästi sellest punktist aru, pigem on siin mõeldud seda, et uuema riistvaraga on probleeme, mitte selle vanemapoolsega. Aga no mis sa teed kui riistvaratootjad ei näe Linuxit veel turuna. Läbi ussi teatud organi neid vidinaid ja muid seadmeid (nende rikkumise riskiga) tööle häkkida ja neile draivereid luua – see on teadus, mida oskavad üsna vähesed ja seetõttu läheb ka aega, et sellised seadmed tööle hakkaks. Eks ta jama on, aga näpuga näidata tuleb riistvara tootjate poole.

8. Mis toimub Flashiga?

Võib-olla see on üksikjuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.

Jah, tõsi ta on, et Flash on Linuxi all natuke tuimem kui Windowsi all, aga no see vahe pole nüüd nii suur. Näpuga saab muidugi näidata Adobe poole, sest viimastel andmetel tegeleb Flashi plugina arendamisega Linuxile vist ainult käputäis inimesi kui mitte öelda ainult üks arendaja. Kuna tegemist on jälle kinnise koodiga, siis vabavaralisi alternatiive üritatakse küll luua, aga juba eos ei saa sealt head nahka tulla.

9. Tarkvara installimine

Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.

“Installimine” on selline tore sõna. Kandus Windowsist üle meie keelde ja on ka päris viisakalt ära juurdunud. Vanaemale ütleb aga täpselt mitte midagi. Võiks ju üritada siiski tarkvara paigaldada, mitte installida. See selleks 😛 Nagu juba eelpool mainitud sai, siis Linuxit olen kasutanud juba mõnda aega. Olen ka algajaid kasutajaid seejuures päris omajagu aega aidanud. Sagedane probleem on see, et vaadatakse mööda pakihaldurist ja asutakse kompileerima rakendust, mille paigaldamiseks oleks vaja kõigest avada tarkvara paigaldamise tööriistad ja see varamust üles otsida. Valmis kompileeritud pakke on kümnetes tuhandetes, olenevalt distrost mõnel vähem, mõnel rohkem, aga nende aastate jooksul, mil ma Linuxit kasutanud olen, on tarkvara kompileerimist vaja läinud pigem üsna harva (juhul kui mõne haruldase vidina draiverit pole varamusse kaasatud jne). Ja isegi kui antud tarkvara pole varamus, siis üldiselt on võimalik Google kaudu leida juba valmis kompileeritud pakk.

Windowsi kasutajatele on aga selgeks tehtud, et Linuxis peab kõike kompileerima ja seetõttu vist ka esimese asjana seda tegema asutakse. Võiks aga natuke laiemalt asjale vaadata 🙂

10. ATI kaardiga külmas ja näljas

Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.

Nojah, juhtus küll nii, et mõned kasutajad jäeti lageda taeva alla, aga ma ei tähtsustaks seda probleemi üle. Üldiselt läheb see punkt kokku 3., 5., 7. ja 8. punktiga – ehk siis suur firma ei pea Linuxi kasutajaskonda veel turuks ja asjad pole toetatud nii nagu peaks. Need toeta jäänud ATI graafikakaardi kasutajad pole ju ainsad, ka uuemate Inteli kaartide kasutajatel muresi jagub.

Kokkuvõttes jääb kogu see artikkel natuke pinnapealseks ja ühe inimsese keskseks. Natuke asjalikumad jamad on kirja saanud Pingviinis. Aga eks sealgi leidu ülepakutud punkte.

Ka on artiklist välja jäänud üks eriti just eestlasele oluline “jama”. Selleks on litsents, mille all enamus vabast tarkvarast välja lastud on. Tänu sellele “jamale” pole kasutajal õigust kedagi süüdistada 😛 Tsiteeriks siinkohal ka vastava punkti nt GPLv3 litsentsist:

15. Disclaimer of Warranty.

THERE IS NO WARRANTY FOR THE PROGRAM, TO THE EXTENT PERMITTED BY APPLICABLE LAW. EXCEPT WHEN OTHERWISE STATED IN WRITING THE COPYRIGHT HOLDERS AND/OR OTHER PARTIES PROVIDE THE PROGRAM “AS IS” WITHOUT WARRANTY OF ANY KIND, EITHER EXPRESSED OR IMPLIED, INCLUDING, BUT NOT LIMITED TO, THE IMPLIED WARRANTIES OF MERCHANTABILITY AND FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE. THE ENTIRE RISK AS TO THE QUALITY AND PERFORMANCE OF THE PROGRAM IS WITH YOU. SHOULD THE PROGRAM PROVE DEFECTIVE, YOU ASSUME THE COST OF ALL NECESSARY SERVICING, REPAIR OR CORRECTION.

Need kaks viimast lauset on mu lemmikud sellest litsentsist ja vastavad ka kõigile jamadele ja kobinatele, mis vaba tarkvaraga seotud 🙂

avatud tarkvara, irin, linux | 12 kommentaari »

WordPress 2.8

5. juuli, 2009 15:12 Sander

Kakk uuendas WordPressi tõlke versioonile 2.8 ja seega sai ka enda veeb uuele mootorile üle viidud. Kuna mõne plugina uuendamisel oli päris mitmeid probleeme, siis päris kindel ma pole, et kõik hetkel ka nii töötab kui oodata võiks 😛 Nii et kui keegi märkab mingit probleemi kusagil, siis andke teada 🙂

avatud tarkvara, varia | Kommentaarid puuduvad »